Laanepüü, meie metsade kõige väiksem kanaline, kes valib elupaigaks tiheda alusmetsaga kuusikud.
Foto: Liisa Veskimäe
Päevatoimetaja
Kliimaministeerium katsetab väikekiskjate arvukuse reguleerimist sihipärasemalt kaitstavatel aladel, et parandada maas pesitsevate lindude pesitsemisedukust ja seeläbi nende seisundit. Meetme tõhusust kinnitavad nii Eesti pilootprojektid kui ka teiste Euroopa riikide kogemus.
„Teatud linnuliikide arvukuse jätkuv langus näitab, et ainult elupaikade kaitsest ja taastamisest enam ei piisa – uuringutest on selgunud, et pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86% maas pesitsevate lindude pesadest,“ selgitas kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark.
Väikekiskjate ohjamise fookuses on eelkõige võõrliigid nagu kährik ja ameerika naarits ehk mink ning siia ise levinud šaakal, ning vajadusel ka meie kodumaised liigid rebane ja mäger.
Kliimaministeeriumi pilootprojekt viiel rannaniidualal näitas, et väikekiskjate küttimise tulemusena tõusis Matsalu rahvuspargi Haeska ja Põgari aladel kahlajate koorumisedukus soovitud 40% tasemeni – see on tase, mis võimaldab linnupopulatsioonil end taastoota. Pilootprojekti käigus kütiti kolme aasta jooksul kuuel alal kokku 169 rebast, 22 šaakalit ja 154 kährikut. Väikesaartel ja laidudel on väikekiskjate küttimise tulemusel suurenenud maaspesitsejate arvukus, eriti kaitsekorralduslikult oluliste liikide hulgas. Kähriku mõju võib lokaalselt olla väga suur, aastate eest Kumari laiule sattunud üksik kährik hävitas mõne kuuga laiul nii pruunide konnade kui ka kõre populatsiooni. Seega võivad väikekiskjad lisaks lindudele olla ohuks ka kahepaiksete ja roomajate populatsioonidele.
Kährik lisati Euroopa Liidu võõrliigi määrusesse 2019. aastal ja 2027. aastal lisandub ka mink, seega tuleneb mõlema liigi ohjamise kohustus Euroopa Liidu õigusest. Euroopa kogemus kinnitab võõrliikide ohjamise tõhusust: Poolas kahekordistas minkide küttimine järgnevatel aastatel maas pesitsevate kahlajaliste arvukust, Soome saarestikualadel parandas kährikute ja minkide eemaldamine märkimisväärselt lindude pesitsusedukust. Rootsi ja Taani on loonud püsivalt rahastatud riiklikud programmid invasiivsete kiskjate kontrollimiseks.
Konkreetsete sammudena käesoleval aastal on plaanis täpsustada jahieeskirja, mis loob õigusliku aluse väikekiskjate küttimiseks kaitstavatel aladel, et tagada aladel kaitse-eesmärgiks olevate liikide säilimine. Fookuses on eelkõige nuhtlusisendid ning küttimisperiood pikeneb aprilli lõpuni.
Keskkonnaamet jätkab valitud kaitstavatel aladel väikekiskjate arvukuse piiramist looduskaitsetööna. Kaalumisel on väikekiskjate jahipidamise tingimuste sisseviimine riigimaadel valitud piirkondades. Samuti töötatakse lähiajal välja tulemuslikkuse hindamise põhimõtted.
„Tulenevalt sellest, et marutaudi vastane vaktsineerimine on olnud tulemuslik ning huvi väikekiskjate naha vastu on vähenenud, siis on ka väikekiskjate arvukus kõrgem ja mõjud suuremad. Tuleb rõhutada, et tegemist on sihipärase looduskaitsemeetmega, mida rakendatakse lähtuvalt kaitstavate alade eesmärkidest ja kaitsekorralduskavadest, mitte üldise jahipidamisega,“ rõhutas Kark. „Küttimise maht määratakse igal konkreetsel alal eraldi, lähtudes seire tulemustest ja kaitstavate liikide arvukusest.“
Intensiivseim küttimisperiood on november–märts, mil kiskjad on aktiivsemad ja lindude pesitsusperioodi ei segata.