Päevatoimetaja
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2026. aasta linnuks piiritaja, kes valdava osa elust veedab õhus ning pesitseb inimeste läheduses. Suvel iseloomuliku häälitsuse ja lennuga tähelepanu köitva linnu käekäik pole siiski kiita, sest sobivaid elupaiku hoonete õõnsustes jääb järjest vähemaks.
Piiritaja on lind, kes veedab suure osa oma elust õhus, püüdes seal putukaid, paaritudes ja magades. Tema tillukesed jalad puudutavad pinda ainult pesitsuse ajal, kui on vaja pesaõõnsuses askelda, mune haududa ja poegi toita. Pideva lendamise tõttu levis arusaam, et piiritajal ei ole jalgu ning sellest on tulnud ka liigi teaduslik nimi Apus apus, mis tähendab jalutut.
Ehkki välimuselt meenutab pruunikasmusta sulestiku ja sirpjate tiibadega piiritaja pääsukest, ei ole nad lähisugulased. Eestis on piiritaja lähim sugulane hoopis öösorr. Seepärast on piiritaja rahvapärane nimi – piirpääsuke – eksitav.
Täna on märgata piiritaja arvukuse langust kõikjal Euroopas, seda eelkõige sobivate pesitsuspaikade kadumise tõttu
Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul on piiritaja meie asulates tavaline lind, kes kunagi elas hoopis metsades, kuid sealsete elupaikade kadudes asus pesitsema hoonete õõnsustes. “Täna on märgata piiritaja arvukuse langust kõikjal Euroopas, seda eelkõige sobivate pesitsuspaikade kadumise tõttu: hoonete renoveerimisel suletakse praod ja õõnsused, modernsed ehitised enamasti aga kujutavadki endast siledaid suletud kaste. Piiritaja arvukust mõjutab ka põllumajandusmürkide liigne tarvitamine, mis vähendab linnu toiduks olevate putukate arvukust,” selgitas Võhandu piiritajaga seotud murekohti.
Piiritaja aastal saavad huvilised osa võtta loodusõhtutest, õppekäikudest ja joonistusvõistlusest, kaasa lüüa pesitsusandmete kogumises ja fotokorjes. Plaanis on ka seminarid, et arutada koos oma ala spetsialistidega kortermajade ehitamise ja renoveerimisega seotud probleeme piiritaja vaatepunktist. Piiritaja aasta lõpeb traditsioonilise suure linnuõhtuga.
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast ja piiritaja on järjekorras kolmekümne teine aasta lind. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse. 2024. aastal tunnustati aasta linnu teavituskampaaniaid riikliku teaduse populariseerija auhinnaga.
Aasta linnu kampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Piiritaja aasta tegevuste kohta saab rohkem teavet kodulehelt eoy.ee/piiritaja ja ornitoloogiaühingu Facebooki lehelt.