Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmed Kristiina Anufrieva, Lembit Roosimäe, Chätlyn Parts (esimees) ja Marko Nuut Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval Sindi Vanal kalmistul kapten Viktor Araki kalmul.
Foto: Heidi Vellend
Chätlyn Parts
3. jaanuaril külastasid Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmed Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul sõjakangelase kapten Viktor Araku hauda.
Kristiina Anufrieva, Heidi Vellend ja Lembit Roosimäe Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval Sindi Vanal kalmistul kapten Viktor Araki kalmul. Foto: Chätlyn Parts
Ühiselt koguneti sinimustvalgete käsilippudega Sindi Vanal kalmistul, kus meenutati neid, kes andsid kõige kallima – oma elu vaba Eesti eest. Täpselt kell 10.30 kõlasid Sindi apostliku õigeusu kiriku kellad ning kalmistul langetati pea Vabadussõjas võidelnud sangarite auks.
Meenutame ja täname ka emasid, kes saavad puhata rahus ja õnnelikena. Nende pojad ja tütred andsid kõik
Sellel ajalooliselt olulisel päeval kutsus seltsi liige Marko Nuut meenutama ning pead langetama nende ees, kes ennast salgavalt astusid välja ja läksid lahingusse ilma, et neil olnuks vastavat varustust ellu jäämiseks ning käredas pakases hakkama saamiseks. „Oleme tänulikud kõigile, kes võitlesid ning langesid lahinguväljal. Meenutame ja täname ka emasid, kes saavad puhata rahus ja õnnelikena. Nende pojad ja tütred andsid kõik, mis suutsid, et saaks eksisteerida Vaba Eesti. Täname emasid, kelleta ei oleks meil olnud neid vapraid poegi ja tütreid, kes meie eest võitlesid,” kõneles Nuut. Sõnavõtt jätkus Heldur Karmo luuletusega “Armsale Emale”, mille värsimeisterdaja kirjutas oma emale 1937. aastal ajal, kui ise oli alles kõigest kümnene.
Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmed Lembit Roosimäe, Kristiina Anufrieva, Chätlyn Parts (esimees) ja Marko Nuut Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval Sindi Vanal kalmistul kapten Viktor Araki kalmul.
Foto: Heidi Vellend
Luuletus on trükitud 2025. aastal ilmunud Meelis Karmo raamatus „Heldur Karmo. Elu muusikas“, mis heidab pilgu vanaisa elule ja loomingule: „Emakene, armas helepeaga mutike, magus mammike, luba mulle, et mõne reaga Sulle ma edasi annan seda, mis südames kannan. Emake, armas kuldsüda, särasilmne koidutäht, iial ei taha ma unustada seda vaeva, mis mu eest näht. Tasuks ja tänuks tõotan ma nüüd olla kuulekas, hea. Paremaks saada on ju mu püüd!… Hingearmsaks mulle jääd. Luba, et peidan ma pead Su armsasse sülle nüüd. Emake, armas kuldsüda, särasilmne koidutäht, iial ei suuda ma unustada seda vaeva, mis mu eest on näht.”
Nüüd kuulan ma seda hoopis teisiti
Veel tõstis Nuut esile ka muusikuid, kellel oli oma roll raskel ja pimedal ajal hoida lauludega tuju üleval nii rindel, tagalas, kõrtsides kui ka kodudes, aga ka muusikuid, kes tulid aastakümneid hiljem lavale. Eriti pani mõtlema ning teistmoodi kuulama Villu Tamme laul “Külmale maale”, mille refräänis kõlavad sõnad: “Ja meie kõik sõidame külmale maale, külmale maale, külmale maale, vagunites laulame hümni kodumaale…”. „Nüüd kuulan ma seda hoopis teisiti, mõeldes kõigile neile, kes vaba Eesti eest võitlema tõttasid,” lausus Nuut.
Marko Nuut Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval Sindi Vanal kalmistul kapten Viktor Araki kalmul. Foto: Chätlyn Parts
Chätlyn Parts süütab küünla. Foto: Heidi Vellend
Pärast Nuudi mõtisklusi läitis seltsi esimees Chätlyn Parts küünla kapten Araku mälestuseks ja pani selle tahvli ette. Seltsi liige Kristiina Anufrieva asetas leegitseva küünla kõrvale sinimustvalgete lintidega kaunistatud lillekorvi. Kohal viibis ka endine Sindi muuseumi juhataja ja innukas lipu seltsi tegevuse toetaja Heidi Vellend ning lipu seltsi Sindi osakonna asutajaliige ning endine Sindi Gümnaasiumi ajalooõpetaja Lembit Roosimäe. Lipu selts õnnitles legendaarset ajaloolast Lembitut tema sünnipäeval [2. jaanuar] ja tänas kõige hea eest, mida eakas õpetaja teinud on. Seltsi liige Kristiina Anufrieva luges ette kingitud ümbrikule kirjutatud read: “Eesti püsib seni, kuni leidub neid, kes tema lugu mäletavad ja edasi kannavad. Eesti elab meie mälus, meie tegudes ja meie südames!”
Samal teemal:
SINDIS TÄHISTATAKSE VABADUSSÕJAS VÕIDELNUTE MÄLESTUSPÄEVA SANGARI KALMUL
