LOOMAD OTSIVAD KÜLMAS TALVES PEAVARJU. MIDA PEAKS TEADMA IGA AUTOJUHT?

Tänasel külmal talvepäeval, kus ka aastavahetuse puhul mitmel pool rakette laskma hakatakse, peaksime mõtlema rohkem väikestele loomadele, kes seepärast suurt hirmu tunnevad.

Foto: Urmas Saard / Külauudised

Talviste külmade saabudes otsivad väikesed loomad sageli sooja ja varjulist paika, et miinuskraadide eest pääseda. Kahjuks võib selleks osutuda ka auto – täpsemalt selle alune, rattakoopad või isegi mootoriruum. Looma jaoks tundub see turvaline ja soe, kuid auto käivitamine võib lõppeda traagiliselt.

Petcity Tallinna kliinikute juhataja ja veterinaararst Gerlin Järvela ütleb, et talvekuudel tuleb selliseid juhtumeid loomakliinikutes ette igal aastal. “Kassid ja väiksemad metsloomad otsivad külmaga sooja ning auto mootoriruum on nende jaoks ideaalne peidupaik – soe, pime ja turvaline. Eestis tuleb seda rohkem ette just siis, kui öised temperatuurid langevad miinusesse,“ selgitas ta.

Soe peidupaik võib muutuda eluohtlikuks

Loomaarstina on Järvela näinud nii õnnelikke kui ka traagilisi lugusid. “On olnud juhtumeid, kus kass leitakse enne auto käivitamist või kuuldakse pärast lühikest sõitu kapoti alt näugumist ja loom on imekombel vigastusteta. Kahjuks lõpevad sellised olukorrad enamasti siiski tõsiste vigastustega – paanikas loom puutub vastu kuuma mootorit või jääb liikuvate detailide vahele kinni,“ kirjeldas ta.

Riskid loomale on suured: lõike- ja rebimishaavad, põletused ning rasked traumad mootoririhmade ja teiste liikuvate osade vahel. “Lisaks füüsilistele vigastustele ei tohi alahinnata ka vaimset traumat. Tugev stress ja hirm võivad viia looma šokiseisundisse, mis on eluohtlik ja vajab kiiret sekkumist,“ rõhutas Järvela.

Miks just autod loomadele ahvatlevad on?

Mobire teenindusjuht Gert Vatt on oma karjääri jooksul samuti mõndasid juhtumeid näinud ning usub, et just sõidusoojad autod on põhjuseks, miks need loomadele eriti atraktiivseks muutuvad.  “Pärast sõitu jääb mootor ja selle ümbrus veel pikaks ajaks soojaks. Rattakoopad ja autoalune pakuvad samal ajal kaitset tuule ja lume eest. Loom ei oska kuidagi arvestada sellega, et mõne hetke pärast võib auto uuesti liikuma hakata,“ selgitas Vatt.

Tema sõnul ei pruugi autojuht looma üldse kuidagi märgata. “Kaasaegsed autod on hästi isoleeritud ja vaiksed. Kui loom on end rattakoopasse või sügavamale mootoriruumi sättinud, ei pruugi salongi kostuda ühtegi heli. Seetõttu ongi ennetavad sammud nii olulised – need võtavad vaid hetke, kuid võivad päästa elu.“

Mida teha, kui leiad külmunud või vigastatud looma? 

Kui märkad või kahtlustad, et loom võib olla auto all või kapoti all, on kõige olulisem mitte autot käivitada. Kapott tuleks avada rahulikult ja ettevaatlikult – loom võib olla hirmunud või kinni jäänud. Kui loom õnnestub kätte saada, tuleks ta asetada sooja ja rahulikku kohta ning pöörduda esimesel võimalusel loomakliinikusse – ka siis, kui nähtavaid vigastusi ei paista.

Veterinaararst Gerlin Järvela rõhutab, et ka näiliselt väikesed vigastused võivad olla petlikud. “Isegi kui loom tundub väliselt terve, võivad tal olla sisemised vigastused või šokiseisund. Loomad varjavad valu väga hästi,“ ütles ta.

Kui leiad külmunud, šokis või vigastatud looma, tuleks ta võimalusel tõsta sooja ja vaiksesse kohta, katta näiteks jope või tekiga ning viia esimesel võimalusel loomakliinikusse. Metslooma puhul ei tasu teda ise ravima hakata – kõige õigem on võtta ühendust Eesti Metsloomaühinguga, kes oskab täpselt juhendada, kuidas edasi tegutseda.

Kolm lihtsat asja, mida enne auto käivitamist teha

  1. Tee “koputustest”. Koputa või löö kergelt vastu kapotti – see võib looma peidust välja ajada.
  2. Vaata rattakoobastesse ja auto alla. Kiire pilk võib ära hoida väga tõsise õnnetuse.
  3. Ära jäta oma lemmiklooma ööseks õue. Ka koduloom võib sooja otsides pugeda sinu või kellegi teise auto juurde.

Allikas: Optimist Public

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Share via
Copy link
Powered by Social Snap