Kormoran. Foto: Tallinna Loomaaed
Päevatoimetaja
Juba homme on meil uus aasta lind, seega on viimane aeg teha tagasivaade möödunud kormorani aastale. Erinevalt enamikest varasematest aasta lindudest võib küll kindel olla, et aastanumbri vahetusega kormoran meediapildist ära ei kao. Kormorani arvukus on hoolimata üha enamate munade õlitamisest tõusutrendis. See tähendab, et kalurite vastumeelsus liigi vastu pigem suureneb ja nõutakse üha karmimaid ohjamismeetmeid.
Eesti Ornitoloogiaühing valis kormorani aasta linnuks suuresti sellepärast, et inimeste suhtumine sellesse liiki on teenimatult negatiivne. Mõned eksiarvamused on lihtsasti ümberlükatavad, kuid on endiselt üllatavalt levinud. Näiteks on jätkuvalt vaja meelde tuletada, et kormoran ei ole võõrliik, vaid ta arvukus oli 20. sajandi keskpaigaks Läänemere ääres vaenamise tõttu vähenenud ning ta asus Eestis uuesti pesitsema 1983. aastal.
Kormorani aasta raames rändas mööda Eestit näitus, mis tutvustas kormorani kui väga põneva ajaloo, käitumise ja ökoloogiaga liiki. Selgitasime muuhulgas, et kormoran ei ole “kalavarude hävitaja”, vaid sobitub kenasti meie Läänemere praegusesse olukorda. Värsked uuringutulemused kormorani toitumisest Kihnu lähistel kinnitavad, et kormoran tõepoolest toitub suuresti invasiivsest võõrliigist ümarmudilast, aga ka ogalikust ja teistest majanduslikult vähetundlikest kalaliikidest. Kormoran meie rannakalandust ohtu ei sea.
Oli rõõm näha, et erinevalt internetikommentaariumites silma jäävale pimedale kormoranivihale leidus kõikjal üle Eesti ohtralt kaasamõtlejaid
Lisaks rändnäitusele sai peetud ka üle kümne kormoraniteemalise loodusõhtu, kus avanes võimalus vahetumalt inimeste küsimustele vastuseid anda. Oli rõõm näha, et erinevalt internetikommentaariumites silma jäävale pimedale kormoranivihale leidus kõikjal üle Eesti ohtralt kaasamõtlejaid ja neidki, kes ei peljanud avalikult tunnistada, et neile kormoranid meeldivad.
Ühele väikesele meresaarele sai üles pandud ka kaks veebikaamerat, mis pakkusid haruldast võimalust kaeda reaalajas kormorani koloonias toimuvat. Nägime, et pesitsuse ajal esines kormoranide vahel teatavat rivaalitsemist ja merikotkad käisid aeg-ajalt kolooniat rüüstamas. Üldiselt möödus pesitsus siiski sõbralikult ja rahulikult arvestades, et koos poegadega võis saarel olla ninapidi koos üle 10 000 kormorani. Lähemalt saab veebikaamerates toimunust lugeda teabelehest Tiirutaja ja veel detailsemalt Looduskalendri foorumist.
Kormoran pälvis tänavu tähelepanu ka kultuuriringkondades. Kevadel toimus Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ning ajakirja Värske Rõhk eestvõttel Linnujämmi luulevõistlus. Esikohavääriliseks tunnistati Aliis Aalmanni luuletus „Soodsas seisundis“, mis kaevub sügavale inimese ja kormorani suhtesse, avades kormorani vastuolulist olemust tundlikul ja emotsionaalselt puudutaval moel.
Aasta linnuna sai kormoran tähelepanu nii ajalehtedes, ajakirjades, raadios kui ka televisioonis, ilma et pidanuks ainult kalandusliku konflikti narratiivile keskenduma. Loodetavasti aitas mitmekülgne arutelu meedias ja mujal avardada inimeste arusaama kormoranist ja tema rollist meie looduses.
On selge, et me ei tea veel kõike kormorani ökoloogiliste mõjude kohta. Enne radikaalsemate ohjamismeetmete rakendamist tuleb veel põhjalikumalt uurida kormorani toitumist ja mõju kalandusele. Kormorani aasta lõpp ei tähenda, et meil oleks pilt sellest liigist lõplikult selge.
Ornitoloogiaühing tänab kõiki kormorani aasta tegevustes kaasalöönuid – teie abiga õnnestus meil viia teadmised kormoranist suurema hulga inimesteni!
Samal teemal:
KORMORANI AASTA SAAB PUNKTI SUUREL LINNUÕHTUL
ORNITOLOOGIAÜHING KÄIVITAS KORMORANIDE VEEBIKAAMERA
2025. AASTA LIND KORMORAN KOMPAB MÕISTMISE PIIRE
