Mart Niklus. Foto: Urmas Saard
Päevatoimetaja
Mart-Olav Niklus sündis 1934. aasta 22. septembril Tartus ja suri kodulinnas 2025. aasta 25. detsembril. Teda on austatud Valgetähe II klassi teenetemärgiga, Kaitseliidu III klassi teenetemärgiga, Riigivapi II klassi teenetemärgiga ja tunnustatud veel mitmete välisriikide ordenite, riiklike ja ühiskondlike autasudega.
Enn Tarto on Mart Niklust nimetanud “Eesti vabadusvõitluse lipulaevaks ja piksevardaks”. Niklus oli üks Balti apelli – eestlaste, lätlaste ja leedulaste Molotovi-Ribbentropi pakti vastu suunatud ühispöördumise – koostajatest ja allkirjastajatest. Niklus oli Nõukogude Liidu poolt ahistatud meelsusvang aastatel 1958–1966, 1976, 1980–1988. 1981. aastal pidas Niklus sarnaselt Jüri Kukega protestimärgiks kestvat näljastreiki. Rahumeelse vabadusvõitlejana tegi ta koostööd teiste rahvastega, eriti Baltimaade esindajatega. Niklus nõudis avalikult ühiselt oma aatekaaslastega kaheksakümnendate alguses Vene okupatsioonivägede viivitamatut ja tingimusteta Afganistanist lahkumist. Nikluse võitlus Nõukogude Liidu represseerijate vastu pälvis rahvusvahelist poolehoidu Ameerika Ühendriikide, Kanada, Austraalia ja Lääne-Euroopa parlamentides.
Niklus taotles Eesti Vabariigi taastamist õigusliku järjepidevuse alusel Eesti Kodanike Komiteede liikumises, hiljem Eesti Kongressi saadikuna. Riikliku iseseisvuse taastamise järel jätkas ta poliitikas Riigikogu VII koosseisu liikmena, aga ka mitmesugustel kodanike foorumitel. Niklus oli Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu liige alates aastast 1997.
Teda on paelunud harrastusbioloogia ja spetsialiseerudes ornitoloogiale linnuvaatlused, samuti huvitus klassikalisest muusikast ning klaverimängust, aga viljeles ka publitsistikat ja tõlketegevust. Tartu Ülikoolis bioloog-zooloogi erialal lõpetanud Niklus on tõlkinud eesti keelde Charles Darwini kolm peateost. Ta on avaldanud loodusteaduste valdkonnas artikleid mitmetes väljaannetes – nii Eesti kui ka välismaises teadus-ajakirjanduses. Neli aastat tagasi pälvis Niklus Eesti Teaduste Akadeemia medali Charles Darwini epohhiloovate teoste “Liikide tekkimine” (2012) ning “Inimese põlvnemine ja suguline valik” (2015) tõlkimise eest eesti keelde. Väärib märkimist, et ta on andnud märkimisväärse panuse eestikeelse teadusliku sõnavara arendamisse.
Niklus oli paljude kodu- ja välismaiste akadeemiliste ning ühiskondlike seltside tegev- või auliige. Üliõpilasajast saadik on ta kuulunud Eesti Ornitoloogiaühingusse, samuti olnud Eesti Loodusuurijate Seltsi tegevliige. Lisaks emakeelele valdas ta hästi rootsi, saksa, prantsuse, inglise ja vene keelt, mis võimaldas töötada ka võõrkeelte õpetajana. Bioloogina on ta viibinud erialastel sündmustel Türgis, Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias, Poolas. Tänu keelteoskusele ja ulatuslikele rahvusvahelistele kontaktidele on Niklus külastanud ühtekokku umbes kolmekümmet välisriiki Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas.
Tallinnfilmis valmis 1989. aastal Mart Niklusest film „Kolmkümmend aastat hiljem”, mille režissöör on Jaak Lõhmus.