Jõululaupäeval Raeküla Vanakooli kogukonnakeskuses. Foto: Mikko Selg
Urmas Saard
Pärnus jätkab Raeküla Vanakooli kogukonnakeskus aastakümnete eest Raeküla seltsi ja Y-klubi liikme Anne Kontus Hermanni algatatud traditsiooniga korraldada jõululaupäeva kontsert-jumalateenistust.
Esmalt avati tänasel jõululaupäeval õuealal tavaks kujunenud kombel jõulujutustuse stseen, mille sarnast võime kohata maailma paljudel keskväljakutel, et näha Jeesuslapsukese sündi. Jõuluevangeeliumit luges Barnabase koguduse isa Thomas ja laulis Maria Toodo.
Edasi jätkati majas sees, kus muusikaliste etteastetega rõõmustas kuulajaid Kadi Sepp ühes oma pereansambliga. Jõulusõnumi tõi taas Raeküla rahvale koju kätte emeriitpastor Joosep Tammo. „Joosep on meiega sõnumit jaganud ajast, mil Anne tervis oli juba nii kehv, et ta ei jaksanud tulla seda ise tegema. Joosepi sõnumid on alati nii laiapõhjalised ja eluliselt haakuvad, et avaldavad mõju isegi neile inimestele, kes pole mitte just eriti jõulujutustuse usku, aga saavad sellest päris palju enesega kaasa võtta,” rääkis Piia Karro-Selg, kogukonnakeskuse juhataja.
Piia peab Anne algatatud traditsiooni väga oluliseks, sest see võimaldab kogeda jõulutunnet neilgi inimestel, kes mingil põhjusel kodudes üksi – kelle lähedased on lahkunud (seda väga laias tähenduses). „Näiteks oli üheks selle sündmuse andunud fänniks meie seltsi aastate eest lahkunud liige Eili Laanela alias laulev vanaema, kelle elu oli tõesti täis väga keerulisi keerdkäike. Samuti üks kohalik vanahärra (nime peast ei mäleta), kes jõudis olla isegi me seltsi liige päevani, mil ta tütar otsustas temalt ära võtta otsustusõiguse. Ma mäletan nii elavalt, kui too härra istus alati jõululaupäeva kogunemisel, nautis sooja teed ja maitsvaid küpsiseid. Just sellised hetked teevad meie keskuse toimetamised nii oluliseks!”
Joosep Tammo jõululaupäeval Raeküla Vanakooli kogukonnakeskuses. Foto: Mikko Selg
Täna kuulsid jõululaupäeva kirikulised, et Jumal kasutab oma eesmärkide teostamisel isegi maksuametit… Soovides kuulajatele õnnistatud jõule, luges pastor Luuka evangeeliumi teisest peatükist. „Me räägime jõuludest sageli nagu rahu, vaikuse ja kodutunde pühadest. Kuid kuulakem, mida ütleb jõuluevangeelium Luuka järgi tegelikult sündmuste kohta, mida tähistame,” lausus Joosep Tammo. „Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas…” [2 See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.3 Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna.4 Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt,5 et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel.6 Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.7 Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.8 Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja.9 Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.10 Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale,11 et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.12 Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.”13 Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas:14 „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!”]
Kadi Sepp ja ja pereansambel jõululaupäeval Raeküla Vanakooli kogukonnakeskuses. Foto: Mikko Selg
JÕULUJUTLUS
See on Jumala sõna ja püKadi Sepp ja ja pereansambel jõululaupäeval Raeküla Vanakooli kogukonnakeskuses. Foto Mikko Selgi rahulikult. See algab hoopis bürokraatia, ebamugavuste ja segadustega. Meile öeldakse, et neil päevil andis keiser Augustus (Octavianus), kes oli saavutanud riigis rahu (pax romana) ja andnud rahvastele turvatunde, käsu teostada rahvaloendus. See käsk pidi tagama rahva parema maksustamise. Riigi kassa oli miinustes ja uhked ehitused vajasid uusi ressursse. See keisri ambitsioonikas plaan ja käsk tekitas nii impeeriumi rahvastele, kui ka üksikperedele ebamugavusi ja ootamatuid väljakutseid. Me näeme seda ka Maarja ja Joosepi elus.
Mõelgem hetkeks, mis on olnud viimasel aastal meie elus sellisteks ootamatuteks väljakutseteks? Vahel oled ehk sinagi tundnud, et su elu on liimist lahti ja asjad ei lähe nagu oled mõelnud. Täna tõdeme, et Jeesus sündis keset samasuguseid ebamugavusi ja segadust. Kuid nagu toona, nii ka nüüd sisaldavad need olukorrad alati ka uusi võimalusi. Joosep pidi minema Galilea maalt Naatsaretist Juudamaale Taaveti linna Petlemma, sest ta oli sealt pärit. Seal asus tema maksustatav kinnisvara. Ja nii ta täitis oma kohust impeeriumi bürokraatia ees koos oma kihlatud naise Maarjaga, kes oli lapseootel.
See 150 km pikk teekond üle Juuda mäestiku oli vägagi vaevaline. Mõnikord tunneme end nagu väikesed mutrid suures masinas, mis juhindub majandusest, poliitikast ja valitsuse käsulaudadest. Keiser Augustus uskus, et tema ongi jumalast läkitatu rahvaste õnnistegija. Ta otsis oma au ja rikkust, omamata vähimatki aimu, et Jumal teda kasutab hoopis teistsugusel moel, kui ta ise arvas. Ja nii kasutas Jumal isegi tema poolt väljastatud maksumäärust, et Messias saaks sündida õiges kohas ja õigel ajal. Just nii nagu prohvet Miika oli kuulutanud. Ja siis see juhtus. “Maarja tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.”
See sündis Petlemmas, sõnasõnalt “leivalinnas”. Neil ei olnud seal isegi ööbimispaika. Jeesus sündis kas külalistemajas, see oli alumise korruse öömaja, kus hoiti ka loomi või lähedalasuvas laudas. Mõtle sellele, Universumi Looja ei pannud oma poja sünniks kinni parimat sviiti. Ta sündis siia maailma kõige tagasihoidlikumates tingimustes. Tingimustes, mis oli nagu märk sellest, mis hiljem Kolgata mäel ja ristil toimus. Ta tuli sinna, kus oli puudus ja uksed suletud. Just sellisena on Jeesus elav sõnum meile kõigile, ka kõige alandatumaile. Nagu prohvet Jesaja on öelnud: “Ta elab kõrges ja pühas paigas, aga ka rõhutute ja vaimult alandlike juures, et turgutada nende südameid.” Uus kuningas ei sündinud kusagil Jeruusalemma palees, vaid Petlemma laudas.
Ja sõnum selle kuninga sünnist kostis esimesena karjastele väljal. Need lihtsad ja enamasti harimatud mehed moodustasid toonase ühiskonna ääreala. Ometi olid nad Taevas sellel ööl eriliselt priviligeeritud. Me kuulsime, et äkitselt seisis Issanda ingel nende kohal ja Issanda kirkus säras nende ümber. Ja ingel ütles: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, [11] et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” Olgu öeldud, et Jeesusele omistatakse evangeeliumis kõik samad tiitlid, mida kandis ka keiser Octavianus – Õnnistegija, Päästja ja Rahuvürst. See on väljakutse tänastelegi valitsejatele, kelleks nad end iial ka ei peaks. Meie rõõmu põhjus pole maine vaid Taevane. See rõõm ei tulene õiglasest kohtuotsusest, vaid päästvast sõnumist. Teile on täna Taaveti linnas sündinud “Päästja, kes on Issand Kristus.” Sellele sõnumile järgnes taevaste vägede juubeldav laul: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!”
Nagu kuulsime see rõõm oli mõeldud kogu rahvale. Karjased läksid aga kuuldut kontrollima ja leidsid lapsukese mähitult ja sõimes magavat. Jumala suur lugu kõigi inimeste keskel oli alanud. See lugu on saanud ka osaks meie loost, keset majanduslikku kitsikust, valitsejate hoolimatust, sõda või sõja ohtu ja paljude kodutust. Ometi võib Jumalaga igas olukorras arvestada. Kuid täna sirutab ta sõimes oma Poja käed, et meid kallistada. Öelgem siis koos kirikuisa Augustinusega: “Sündigu Kristus ka teie hinge! Ta on tõde, rahu ja õigus! Võtke ta vastu!” Jah, meile on Taaveti linnas Petlemmas õnnistegija sündinud.
Palvetagem: Looja Jumal, on hetki kus me tunneme, et oleme üksi ja kodutud selles võõras maailmas. Me täname, et Sa pole jätnud meid üksi. Sa täidad meid tänagi rõõmu ja rahuga. Sinu kätte usaldame oma elu ja lähedased. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.