Eesti Üliõpilaste Seltsi maja Petseri maakonna lipuehtes. Foto: Edgar Saar
Aldo Kals, Petserimaa sõber
Kui jõuab kätte juulikuu viimane laupäev, seavad enamasti siinpool ajutist kontrolljoont elavad Petseri 2. ehk eesti keskkooli vilistlased ja sageli ka õpetajad ning nende kutsutud külalised oma sammud juba mitmendat korda eelmise sajandi 1998. aastal alanud iga-aastaste kokkutulekute sihtkohta, mis seekord ja varemgi on olnud Tartu.
Petseri eesti keskkooli kokkutulekute algataja Undina Matteus. Foto: Edgar Saar
Kokkusaamist valmistatakse ette mitu kuud ja kõik on pisiasjadeni käbi mõeldud. Nende kokkutulekute tähendus on petserlastele midagi enamat, kui teistel Eesti keskkoolidel. Aastatel 1957–2005 eesti õppekeelega tegutsenud Petseri 2. Keskkool oli sõjaeelse gümnaasiumi järeltulijana juhtiv eestluse kandja nüüdseks juba kolm inimpõlve Eesti küljest lahti rebitud kolmneljandikule endisest Petseri maakonnast. Vilistlase Undina Matteuse ja tema mantlipärija Anneli Sassi ning nende lähedaste koolikaaslaste jõupingutused „Petseri vaimu“ alalhoidmiseks ja edasikandmiseks on oma ootusi ja lootusi õigustanud. Igal aastal on kohal väärikas arv vilistlasi ja nende vaimustus ning erksus ei näita raugemise tundemärke.
Seekord Petseri maakonna leelokandlega lipuehtes Eesti Üliõpilaste Seltsi maja kokkutulekukohana oli igati tähendusrikas. Eesti riigile loeti väärikaks meie vanima üliõpilaste seltsi värvid riigilipuks võtta. See on sügav kummardus haridusele, tänu millele meie riik ja rahvas on jõudnud selleni, kus oleme. Mleie kõrgelt haritud advokaadid, ajakirjanikud, arstid, poliitikud, sõjaväelased, teadlased, vaimulikud, õpetajad jt elualade esindajad suutsid õigel ajal ja õiges kohas olles oma tegudega inimkonda vapustanud ilmasõja keerises tsaaririigi ääremaal oma riik luua. Petserimaa ajakirjanduse rajaja ja sõbra Jaan Tõnissoni nime kandvas tänavas asuvas majas sõlmiti Soome-Vene rahuleping 1920. aastal. Sarnane sündmus Eesti osavõtul toimus tänase Vanemuise tänava rahumajas sama aasta 2. veebruaril (iga aasta keskpäeval on kõik huvilised seda Petseri kloostrikellade helina saatel toimuvat üritust meenutama oodatud).
Haridusele rõhudes täpselt samad sõnad Petseri suunal, kus õigustatud hellitusnime Alma Mater Petseriana kandnud gümnaasium ja esiotsa koguni sadakond algkooli koos täiskasvanute pühapäevakoolidega valmistasid ette pinnase kohaliku haritlaskonna tekkeks ning seni valdavalt kirjaoskamatu rahva esindajate kõrghariduseni küündimiseks.
Petserlaste haridustee ulatus ka välismaa kõrgkoolidesse
Eesti Üliõpilaste Seltsil olid Petserimaaga ka lausa otsesed sidemed. Seltsi liige, väljapaistev kultuuri- ja ühiskonnategelane Oskar Kallas toetas Petserimaa valgustaja ja gümnaasiumi rajaja Karl Ustavi eelmise sajandi alguskümnendi algatust, Tailovasse tema preestrimajja Setomaa esimese avaliku raamatukogu rajamist. Gümnaasiumi eestiaegne direktor Aleksander Raudsepp oli seltsi agar liige ja selle aadete tooja Petserimaale. Paljud Tartu Ülikooli, samuti õpetajate seminaride haridusega pedagoogid õpetasid petserimaalasi. Sealsetele andekatele noortele olid jõukohased kõik Eesti kõrgkoolid ja kõik akadeemilised tiitlid (nad olid koondunud Setumaa Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Petserimaa Üliõpilaste Seltsi). Petserlaste haridustee ulatus ka välismaa kõrgkoolidesse. Sõjasügis 1944 viis ka paljusid Petseri Gümnaasiumi õpilasi, vilistlasi ja õpetajaid raja taha, kus nad suutsid 6. juulil 1963 Torontos korraldada oma ülemaailmse haardega kokkutuleku. Petserlased loodavad endiselt leida üliõpilast, kes on huvitatud nende rohkem kui sajandilise keskhariduse ajaloo läbitöötajat ja selle petserlaste toel trükis avaldamist.
Eelmisel kokkutulekul Võrus Petseri tänavas sai minu poolt poetatud lause, et äkki aasta pärast on laual mingi Petserimaa-teemaline raamat. Nii see oligi ja soovijaile oli saadaval „Petserimaa elulooraamat“. Selle maakonna traagilise ajaloo taustal tekib tahtmatult küsimus, miks meie riik oma enda ja kodanike seaduslike õiguste suhtes oma põhiseaduse ja Tartu rahulepingu järgi neile kuuluvas Petseri- ja Eesti Ingerimaal äärmist leigust ja ükskõiksust üles näitab? Ainult Petseri Gümnaasiumi ümmargustel tähtpäevadel läks meie mõnel poliitikul suu lahti ja räägiti asjast nii nagu see on – Petseri on meie ja ei kellegi teise oma! Kui sa aga Petserimaad üldse ei tunne, ei oska sa ka kaasa rääkida selle valupunktide teemal. Meie ajaloo- ja maateaduse õpikud vaikivad üksmeelselt maha selle maakonna kuuluvuse Eestile. Maakaardid aga häbenevad õigeid riigipiire näitamast ja uputavad tõe uttu. Tuleb nõustuda ühe ekspoliitiku tõdemusega, et Eesti-Vene nn uue piirijoone meiepoolsetel läbirääkijatel olid Petserimaa mineviku ja ajaloolise geograafia kohta tagasihoidlikud teadmised. Nii see oli, et ka 2005. aastal soovides lepingupartneriga häid heanaaberlikke suhteid, rikkus meie Riigikogu räigelt Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse põhimõtet. Õnneks kukkus kümme aastat hiljem veel uuema Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimine toompeal läbi. Teadmiseks petserimaalastele – muudatused õiges suunas pole sündinud iseenesest, vaid rahvuslike jõudude sihikindla selgitustöö tulemusena.
„Petserimaa elulooraamat”, koostaja Aldo Kals. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Üks võimalusi ajaloomälu värskendamiseks ongi selle esitamine biograafiates. Sel eesmärgil saigi rühma kaastöölistega koostatud ja 2025. aastal Eesti raamatu 500. aastapäevale pühendatud “Petserimaa elulooraamat“ trükis avaldatud. Teatmeteose 251 leheküljel on 163 illustreeritud elulugu, kes sageli tavalugejale vähetuntud, aga Petserimaa ajaloos väärikal kohal ja kelle õlul oligi Eesti Vabariigi toimiv Petseri maakond. Sinna on koondatud valik petserimaalasi ja selle maakonnaga mõjusalt seotud teisi isikuid, kes esindavad sealset hariduse, kultuuri, majanduse, poliitika ja muid eluvaldkondi, mis ongi pilk ajalukku. Sealt võib ka välja lugeda, et rea poliitikute ja poliitikateadlaste tarkusele tuginedes ja eilse päeva riigitegelaste ealisel taandumisel on Eesti territoriaalsele terviklikkusele paremaid päevi loota. Sellest kõigest oli mul au kokkutulekul pisut rääkida.
Petseri Vaimuliku Seminari kasvandik, Pärnu-Jaagupi Uduvere õigeusu preester, hilisem Tallinna Issanda muutmise peakiriku ülempreester Emmanuel Kirss koos Saatse ja Värska ametivenna Andreas Põlluga etendasid juhtivat osa Eesti õigeusu kiriku kanoonilise sideme taastamisel Konstantinoopoli patriarhiaadiga
Mul oli heameel, et leidsin Petserimaa väljapaistvate tegelaste hulgast kümmekond isikut, kes olid seotud minu kodukoha, Pärnu-Jaagupi kihelkonnaga. Neist tõstan esile nelja. Pärnu-jaaguplanna, eespool mainitud valgustaja Karl Ustavi sakslannast abikaasa Pauline etendas ilmselt juhtivat osa läbirääkimistel 1918. aastal saksa okupatsioonivõimudega Petseri linna ja ümbruskonna nelja valla toomisel Pihkva kubermangu koosseisust Eesti külge. Sõjajärgsel ajal juhtis Pärnumaa metsavendade võitlust okupatsioonivõimudega petserlane Viktor Rumjantsev, kes hukkus Ertsma punkrilahingus Pärnu-Jaagupi lähistel (talle ja teistele langenutele laulavad igavest unelaulu lahingu mälestuskivi kohal kõrguva põlispuu okstel tuules hõljuvad sinimustvalged leinalindid). Kokkutulekul oli teda varjanud Petersoo perekonda esindamas kooli enese vilistlane matemaatik Karl Ottas. Pool sajandit hoolitses Pärnu-Jaagupi rahva tervise eest 1894. aastal Petseris sündinud apteeker Rudolf Näks. Petseri Vaimuliku Seminari kasvandik, Pärnu-Jaagupi Uduvere õigeusu preester, hilisem Tallinna Issanda muutmise peakiriku ülempreester Emmanuel Kirss koos Saatse ja Värska ametivenna Andreas Põlluga etendasid juhtivat osa Eesti õigeusu kiriku kanoonilise sideme taastamisel Konstantinoopoli patriarhiaadiga. Siin on juttu minu kodukoha sidemetest Petserimaaga mõnel real, aga enne Petserimaa Nedsaja külamuusikute õhtust esinemist Pärnu-Jaagupi kooli 345. aastapäeval 10. mail, kulus selle kooli 10. keskkoolilennul petserlaste jälgedes kohalikku huvireisi tehes mitu tundi ja paar kaugemat paika jäid ajapuudusel külastamatagi (Tartus petserlaste samalaadsel kokkutulekul esinesid oma tuntud headuses lauludega Andres Dvinjaninov jt.). Siit tõdemus, kõik on kõigega seotud ja nii ka Petserimaa kogu Eestiga.
Samal teemal:
PETSERIMAA RAAMATUT UUDISTAMAS
„PETSERIMAA ELULOORAAMAT” AJALOOHUVILISTELE, ERITI PETSERIMAALASTELE
