Indrek Linnuste ja Uudo Laane Nooruse Majas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Vähem kui kuu aega tagasi, 29. – 30. juunil kogunes nii sotsiaalvaldkonna kui noorsootöö töötajatest koosnev väike rahvusvaheline seltskond Pärnu Nooruse Majja. Kohtumisel kõneldi vaimsete probleemide ja murede käes olevate inimeste vastu suunatud vaenulikkusest. Olgu selleks kodukeskkond, töökeskkond või ühiskond laiemalt.
COMBATHATE projektitöös osalejad: Uudo Laane, Indrek Linnuste, Heli Kallasmaa, Helin Laane.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
„Teema on keeruline,” lausus Uudo Laane, projekti COMBATHATE Eesti poolne koordinaator ja juunis toimunud kohtumise korraldaja, käesoleva nädala esmaspäeval asja vastu huvi tundnud Külauudiste portaali toimetajale. „Mina puutun sellise kontigendiga pidevalt kokku, nad tulevad tihti meie maja sündmustele. Pärnus on neil Oja tänaval ja Rääma piirkonnaski mitu nö maja, kus elatakse erinevate teenuste ja toetuste toel. Haigla lähedal koguni väike linnak,” jätkas Laane. Kahtlematult mõjub vähese teadlikkusega inimesele sõnum ehmatavalt. Kas lugu tõesti nõnda hull? „Meie majas üritustel käies pole nad meile kliendid, kelle probleemidega peaksime otseselt tegelema, aga Indrek tegeleb igapäevaselt. Ta on spetsialist, kes teab sisulist poolt palju paremini,” suunas Laane sõnajärje temale.
Meil on tavainimesed ja ühiskond puudega inimeste suhtes reeglina tolereerivad
„Eestis on olukord suhteliselt hea, aga mujal üldse mitte nii rõõmustav. Meil on tavainimesed ja ühiskond puudega inimeste suhtes reeglina tolereerivad”, rahustas väheke sulemeest psühholoog Indrek Linnuste, kes koos Laanega oli valmis teemat selgitama. Linnuste on aasta sotsiaaltöötaja 2022. Ta on õiguskantsleri juures kooskäivas Puuetega Inimeste Õigusnõukojas tegev, aga ka Solve et Coagula OÜ juhatuse liige ning juhatab Vana-Pärnus Amanita töökeskuse tegevust. Siinkohal olgu märgitud, et ta on nüüdseks juba pea kuraditosin aastat või rohkemgi kogunud eripäraste inimeste maale ehk autsaiderkunsti. Meenutuseks et vaimse tervise kuul kolm aastat tagasi võis Amanita kogutud teoseid vaadata siinsamas meie vestluspaigas – Pärnus Nooruse Majas. Näituse pealkiri oli „Kuidas kunst saab aidata? Eriliste inimeste maalid ja lood”.
Indrek Linnuste Nooruse Majas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Linnuste teab oma erialast tulenevate kogemuste põhjal rääkida, milliste raskustega seisavad ühiskonnas vastakuti vaimsete häiretega inimesed ja kelle elamisviisist, käitumisest ja eneseväljendusest me tihtipeal ei pruugi aru saada. Linnuste mõistab ja suudab oskuslikult probleeme avada ning vahendada ka meile, nö tavainimestele. Puudutab see ju mingil määral meid kõiki. Väga vähene on huvikaitse, sest psüühiliste erivajadustega inimestest on lihtne „üle sõita“, sageli on nad kimpus pigem enda erivajadusest tulenevate muredega ning see on suur takistus adekvaatselt ühiskonnas toime tulla. Kui pimedal on abivahendiks nii juhtkoer kui valge kepp või vaegkuuljal kuuldeaparaat, siis psüühiliste erivajadustega inimeste sillaks paremini ühiskonnas toime tulla on „teine inimene“ ja kogukond laiemalt. Seega vastutame me kogukonna toimimise eest kõik koos. Mida rohkem on mõistmist hukkamõistmise asemel ja sallivust ja empaatiat erivajadustega inimeste integreerimisel ühiskonda, seda kulutõhusam on ka sotsiaal ja tervishoiu nö majandusmudel. Ühiskond on sama tugev, kui tema kõige nõrgemad liikmed.
projekti taotluste vooru laekus üle Euroopa 590 projekti, mille hulgast valiti välja 34
Kuid Laane tuleb tagasi projekti juurde: „Meil on partnerid Bulgaariast ja Itaaaliast. Nii siis kolm riiki ja viis organisatsiooni. Võin isegi rahasummat nimetada, mis me Euroopast ära tõime: seda on pool miljonit. Tundub suur summa olevat, aga kahele aastale ära jaotatult polegi nii palju. Oluline on lisada, et selle projekti taotluste vooru laekus üle Euroopa 590 projekti, mille hulgast valiti välja 34, nende seas siis ka meid. Muidugi ei tulnud see lihtsalt näpunipsust. Vaja oli ikka suurt ja põhjalikku eeltööd.”
Projekti nimi on COMBATHATE ja seda rahastatakse perioodil 01.06.2025 kuni 31.05.2027 Euroopa Liidu CERV-programmist (kodanikud, võrdsus, õigused, väärtused). Koordinaatoriks on Rääma Noorte Ühing Noorus / Nooruse Maja.
Nooruse Majas 29-30 juunil toimunud kohtumisel osalenud Indrek Linnuste, Francesco Ruberto (Itaalia), Georgi Kuzmanov (Bulgaaria), Roberto Cannizzoro (Itaalia), Helin Laane, Uudo Laane, Ester Haas (Eesti), Raffaella Vitello (Itaalia). Foto: Helen Muru
Selle rahvusvahelise koostööprojekti eesmärgiks on teadlikkuse suurendamine ja tugivõrgustike tugevdamine, et arendada ühiskondlikke ja institutsionaalseid võimekusi võitluses vihakõne ja vaenukuritegudega, mis suunatud vaimupuudega inimeste vastu. Projekt keskendub eeskätt noortele täiskasvanutele vanuses 18–35 ja lähtub eeldusest, et vaenulikkus vaimse erivajadusega inimeste suhtes on ühiskonnas tõsine ja sageli tähelepanuta jäänud probleem.
avalikkuse teadlikkuse tõstmine
Peamisteks tegevussuundadeks on võetud olukorra kaardistamine ja vajaduste hindamine; tugisüsteemide loomine; koostöö õiguskaitse ja ametkondadega; ja muidugi avalikkuse teadlikkuse tõstmine. Alguses viidi läbi uuring, et mõista paremini, millised on inimeste kogemused vaenutegevusega. Arendatakse psühholoogilise esmaabi ja juriidilise toe raamistikku. Korraldatakse koolitusi politseinikele ja omavalitsuste töötajatele.
Uudo Laane Nooruse Majas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
“Veel 20-30 aastat tagasi väga valjul häälel puuetega ja erivajadustega inimestest ei räägitud. Näiteks ka kaldteed olid majja sisenemiseks üsna suur haruldus,” meenutas Laane. “Lisaks füüsilise puudega inimestele peideti ka psüühiliste erivajadustega inimesi saartele või metsade keskele,” sõnas Linnuste, kes selgitas, et mitte palju aega tagasi tuli Eestis rohkem kuuldele selline sõna nagu „deinstitutsionaliseerimine”. „Tähendab, et institutsioonid arutati lahti ja inimesed suunati linnadesse, Pärnusse näiteks kusagil paarsada inimest.” Tegemist on siis kogukonnapõhise teenuste osutamisega. Linnuste täpsustas, et deinstitutsionaliseerimise teel on mindud hoolekande osutamise institutsionaalselt mudelilt üle kogukonnapõhisele. „See tähendab, et inimesele vajalikku tuge ja abi osutatakse kogukonna keskel, samal ajal säilitades talle võimalust olla kaasatud ja langetada iseseisvalt otsuseid kogukonna poolt pakutavate teenuste kasutamisel.”
Kohalikud omavalitsused tunnevad oma piirkonna võimalusi ja vajadusi. Nii on neil oluline roll kogukonnapõhiste teenuste arengule kaasa aitamises. Seepärast andiski Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakond projektile ametliku toetuskirja. Lisaks Eesti eestvedajast Nooruse Majale on projekti partneriteks veel teinegi Pärnu organisatsioon Amanita ja organisatsioonid Itaaliast ning Bulgaariast. Igal partneril on vastutus konkreetse töövaldkonna (Work Package) eest. Ei saa märkimata jätta, et Eesti töövaldkonnaks on lisaks väga konkreetsetele ülesannetele ka eeskuju andvate näidete levitamine oma partneritele välisriikides.