Fotogalerii

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahvas on jõudnud Aude talu väravasse.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Tänavusel avatud talude päeval külastas Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahvas Valgamaad ja valis üheks huviäratavaks kohaks Alamõisa külas asuva Aude talu, kus jätkus küllaga imetlusväärset ja lihtsalt kaunist silmailu.
Meie kohale saabudes oli just üks bussitäis rahvast lahkumas, kui talu peremees meile vastu astus ja kiitis suure majapidamise tublit perenaist Üllet. Mõni minut ootamist ja juba Ülle Parek tuligi pikal hoogsal sammul. Kõigepealt juhatas ta külastajad väikesesse talumuusemisse, kuhu on kogutud mitmeid põllutöö riistu ja masinaid. Mõnigi ese on leidnud koha kõrvalhoone välisseinale ja mitte ainult selle hoone külge kinnitatult. Midagi sobis ka teistele abihoonete seintele vaatamiseks. Sildid pisiasjade juures annavad olulist teavet. Näitek Eesti vikat olevat olnud XX sajandil maailmas kõige ergonoomilisem. Tänu vasaku käe pidemele, mis asetseb risti parema käe pidemega, hoiab niitja jõudu kokku, kuna koormus vikati suunamisel ja tõmbamisel jaguneb kahe käe vahel ühtlasemalt, kui teistsuguse ehitusega vikatitel. Põhjalik selgitus on ka tavalise kahemehe sae juures ja sarnaselt veel paljude teiste riistade kõrval.
Maad on paarikümne hektari jagu. Erilist huvi äratasid kultuurmustikad suurel väljal ja nende kasvatamise kunst.
Mustikate valmimisel ootab perenaine abikäsi ja palub huvilistel temaga ühendust võtta. Võib ka öömaja saada. Veel võis saada kasulikke näpunäiteid mustsõstrate ja ebakütooniate kasvatamiseks. Tulipunased mooniõied kutsusid vaatama nende ilu, aga perenaine peab neid tülikaks umbrohuks, millest raske lahti saada ja kutsus iluaeda vaatama teisi kauneid lilli, mis tõepoolest rõõmustasid kõiki imetlejaid.

Aude talu perenaine Ülle Parek, kellele jäi väärikate ülikkoolilt mälestuseks raamat „TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikool. 15 aastat väärikate ülikooli”. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Väikeses ruumis selgitas Ülle, kuidas jätkatakse tööd mesilindude kogutud meega. Pea saja-aastase tamme tüve ümbermõõtu sooviti mõõta kätest kinni hoides puu juures seistes.
Põnevalt käis külastajate hulga täpne arvestus. Iga külastaja võttis perenaise käes olevast korvist ühe hoidiste purgi kaane ja lasi selle maas olevasse ämbrisse.
Samal teemal: