Valik raamatuid eesti keele õppimiseks. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Tallinna Haridusamet viis mai lõpus läbi seire eestikeelsele õppele ülemineku raames esimese ja neljanda klassi eesti keelest erineva emakeelega õpilaste seas. Koolidelt saadud tagasiside kinnitab, et enamik õpilasi tuli sellega edukalt toime.
Seire eesmärk oli saada põhjalik ülevaade eestikeelsele õppele üleminekust Tallinna koolides. Ühtlasi kaardistati valdkonnad, kus õpilased ja õpetajad vajavad lisatuge, et tagada sujuv üleminek, arvestades seejuures lapse huve.
Tallinna abilinnapea Aleksei Jašini sõnul näitavad seire tulemused selgelt, kui oluline roll on õpimetoodikal eestikeelsele õppele ülemineku õnnestumises. „Eestikeelsele õppele üleminek on suur ja süsteemne muutus, mis puudutab õpilasi, õpetajaid, vanemaid kui ka kogu ühiskonda. Seire tulemused näitavad, et paljud lapsed tulevad keeleliselt väga hästi toime eriti esimestes klassides. Märkimisväärne on, et keelekümblusprogrammis või süvendatud eesti keele õppes osalenud koolide õpilased saavutasid keskmiselt veidi paremaid tulemusi kui eesti koolide õpilased. See kinnitab, et Tallinna keelekümbluskoolid on tänaseks paremini valmis eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamiseks eesti keeles,“ sõnas Jašin.
Abilinnapea lisas: „Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii eestikeelsed kui ka ülemineku koolid on teinud viimastel aastatel väga palju tööd õppematerjalide ettevalmistamiseks ja meie eesti keelest erineva emakeelega laste toetamiseks. Hindan kõrgelt meie õpetajate ja haridusjuhtide panust – tehtud töö on meeletu. Tallinn kasutab seire tulemusi, et toetada raskustes olevaid koole ning suunata täiendavat ressurssi nende tulemuste parendamiseks“.
Seire toimus 19 üleminekukoolis ning lisaks ka Lilleküla Gümnaasiumi Räägu filiaalis, kus õpivad Ukrainast pärit õpilased. Huvi avaldasid ka üheksa eestikeelset kooli, kes soovisid saada ülevaadet oma uussisserändajatest õpilaste eesti keele oskuse ja taseme kohta.
Testide tulemuste analüüs näitab, et esimeste klasside õpilaste tulemused üleminekukoolides ja eesti koolides ei erine märkimisväärselt. Üleminekukoolides sooritas testi kokku 1121 õpilast, kellest 64% saavutas vähemalt 70% maksimaalsest võimalikust punktisummast. Eesti koolides osales testis 260 õpilast, kellest 72% jõudsid tulemuste põhjal ülemisse kolmandikku. Ka keskmised tulemused olid sarnased: üleminekukoolides 26,75 ja eesti koolides 28,13 punkti maksimaalsest 37-st.
Neljandate klasside puhul olid eesti õppekeelega koolide õpilaste tulemused paremad kui üleminekukoolides. Üleminekukoolides sooritas testi 1450 õpilast, kellest veidi üle veerandi (27%) saavutas tulemuse, mis paigutus ülemisse kolmandikku. Nende keskmine tulemus oli 29,12 punkti maksimaalsest 55-st. Eesti koolides osales testis 107 õpilast, kellest 37% jõudsid ülemisse kolmandikku, keskmise tulemusega 31,42 punkti 55-st võimalikust.
Üleminekukoolide neljandate klasside tulemuste hindamisel on oluline arvesse võtta ka nende õpilaste tulemusi, kes on varasematel aastatel osalenud keelekümbluses või süvendatud eesti keele õppes. Kokku sooritas testi 323 sellist õpilast, kelle keskmine tulemus oli 36,35 punkti maksimaalsest 55-st – tulemus, mis ületas ka eesti koolides õppivate õpilaste keskmise.
Testide koostamisse panustasid kolme üleminekukooli õpetajad, kellel on varasem kogemus üleminekuklasside õpetamisel. Koostati spetsiaalsed kombineeritud testid, kuhu põimiti lisaks eesti keelele ka matemaatika (1. klassidele) ja loodusõpetus (4. klassidele). Nii esimeste kui ka neljandate klasside testid kavandati sellises mahus, et nende lahendamine oleks jõukohane ühe koolitunni jooksul. Koolidelt saadud tagasiside põhjal jõudis valdav enamus õpilastest testiga ettenähtud aja jooksul lõpule.
Samal teemal:
KODANIKULIIKUMISEL ON ETTEPANEKUID EESTIKEELSE ÜLDHARIDUSLIKU KOOLIVÕRGU TAASTAMISEL
