Veikko Luhalaid rõhutab, et kohalike teenuste kestlikkus eeldab omavalitsuste suuremat finantsautonoomiat, paremat koostööd riigiga ja õiguslikke muudatusi, mis võimaldaksid teenuseid ühiselt korraldada.
Foto Raul Mee
Päevatoimetaja
Kolmapäeval, 4. juunil esitles Arenguseire Keskus uut raportit „Kohalike avalike teenuste kättesaadavuse tulevik“, tuues esmakordselt avalikkuse ette uuringutulemused, mis käsitlevad kohalike teenuste pakkumise muutuvat maastikku.
Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko tõi välja, et omavalitsuse poolt pakutava teenuse füüsiline asukoht üksi enam ei loe. “Inimesed hääletavad jalgadega ja otsivad kvaliteeti, mitte lihtsalt kodu lähedust. Tihe teenusvõrk ei tähenda paraku seda, et inimesed seda kasutavad ning see on selge signaal riigile ja omavalitsustele, et ühelt poolt ei vasta teenuste kvaliteet või muud tegurid juba täna tihti inimeste ootustele ning teiselt poolt viitab see vajadusele muuta meie senist arusaama teenuse kättesaadavusest,“ ütles ta ning tõdes, et osaliselt põhjustab teenusrännet ka näiteks vabade kohtade puudumine lähimas lasteaias või lähima perearsti nimistus.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid rõhutas, et kohalike teenuste elujõulisus sõltub üha enam riigi ja omavalitsuste koostööst ning süsteemsemast lähenemisest. „Eesmärk peab olema, et hoolimata rahvastiku vähenemisest suudaksime tagada inimeste jaoks olulised teenused ja tugevdada kogukondade rolli nende pakkumises. Paraku on omavalitsuste finantsautonoomia nõrk ja usaldus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel vajab tugevdamist. Samuti on õigusruumis mitmeid ebaloogilisusi, mis takistavad koostööd avalike teenuste pakkumisel. Näiteks ei võimalda seadused omavalitsustel ühiselt korraldada lastekaitsetööd, korrakaitset või ehitusjärelevalvet, kuigi need ülesanded on väikestele omavalitsustele üksi tehes kallid ja riskantsed,“ ütles Luhalaid.
Ta tõi esile ka näite digitaristu arendamisest: „Meil on riigiga ühine soov muuta omavalitsuste kodulehed tänapäevasemaks, kasutajasõbralikumaks ja turvalisemaks. Oleme Omavalitsusportaali panustanud nii raha kui ka inimeste aega. Ometi võib juhtuda, et projekt takerdub, sest riigi poolt loodud sihtasutuste eesmärgid ei ühti kohalike omavalitsuste vajadustega. Taoline vastuolu pidurdab teenuste arendamist ja vähendab nende kasutajamugavust.“
Prognoosid näitavad, et aastaks 2050 väheneb rahvaarv enamikus Eesti piirkondades 10–20%, v.a Harju- ja Tartumaal
Raportis tuuakse esile, et Eestis on küll tihe kohalike teenuste võrk, kuid umbes pooled teenusekasutajatest eelistavad kasutada teenuseid kaugemal kui lähim teenuspunkt. See soodustab suuremate ja populaarsemate teenuskohtade arengut, samas kui väiksemate teenuskohtade elujõulisus väheneb. Prognoosid näitavad, et aastaks 2050 väheneb rahvaarv enamikus Eesti piirkondades 10–20%, v.a Harju- ja Tartumaal, mis toob kaasa vajaduse pakkuda teenuseid paindlikumalt, väiksemate kuludega ja sageli üle omavalitsuspiiride.
Avalike teenuste kättesaadavuse hetkeolukorrast, kättesaadavust mõjutavatest trendidest ja tulevikustsenaariumitest rääkisid Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko, PhD. Kohalike omavalitsuste rahastamise trendidest teeb lühiettekande Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso, PhD. Kommentaaridega esinesid regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid. Esitlust modereeris Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Uurimistöö põhjalikum käsitlus toimub Arenguseire konverentsil „Milline on kohalike avalike teenuste tulevik Eestis?“ juba 11. juunil.
Esitluse salvestust saab vaadata ja raportiga tutvuda siin.