Pääs Regionaalhaiglasse. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas võtab 1. maist kergemate tervisemuredega patsiente vastu eriõde. Meenutame ka, et Regionaalhaiglas teenindatakse patsiente eesti keeles.
Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Marit Märki sõnul parandab eriõe vastuvõtt EMO töökorraldust ja vähendab arstide koormust. “Kerge tervisemurega patsient peab saama esmast abi oma perearstilt ja pereõelt. Pereõdede roll on tervisekeskustes järjest kasvanud ja seda näeme me ka EMOs, et peame hakkama õdesid rohkem kaasama iseseisva vastuvõtu teenuse osutamisse,” sõnas Märk ja lisas: “EMO on mõeldud erakorralist arstiabi vajavatele patsientidele. Siiski jõuab meile ka kergemate terviseprobleemidega inimesi ning mul on väga hea meel, et alates selle aasta aprillist on EMOs töötavatel eriõdedel õigus neid vastu võtta.”
Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskusesse on isepöördujate arv olnud viimase nelja aasta jooksul kasvutrendis – 2024. aastal on isepöördujate arvu juurdekasv 7%. Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juht Marit Märk tõdeb, et mitte erakorralist eriarstiabi vajanud rohelise ja sinise triaaži kategooriaga patsiendid moodustasid kõikidest isepöördujatest 76%, kellest pooled ei vajanud eriarsti vastuvõttu.
Erakorralise meditsiini osakonda saabumisel jaotatakse patsiendid raskusastme järgi triaažikategooriatesse, mida on kokku viis. Triaaži viib läbi triaažiõde, kasutades vajadusel erakorralise meditsiini osakonna valvearsti abi. Aprillis rakendunud korra kohaselt said eriõed õiguse iseseisvalt vastu võtta patsiente, kelle seisund vastab rohelisele või sinisele kategooriale. Rohelise triaažikategooriaga patsientide puhul on tegemist terviseprobleemidega, mis ei vaja kiiret erakorralist sekkumist ning aeg eriõe või arstini on kuni kolm tundi. Sinise kategooria patsiendid ei vaja erakorralist abi ja nende terviseseisund ei kvalifitseeru eelnevate triaažikategooriate alla. Nende patsientide puhul on aeg eriõe või arstini kuni kuus tundi.
„Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse fookus isepöördujate tsoonis on erakorralise arstiabi andmine kiiret sekkumist vajava terviseseisundiga saabunud patsiendile, kellega peab tegelema erakorralise meditsiini arst või muu eriala spetsialist. Kergema tervisemurega patsiente teenindab eriõde, kes on saanud erialase ettevalmistuse ja omab kliinilise töö kogemust erakorralise meditsiini osakonnas. Muudatuse eesmärk on vähendada arstide töökoormust isepöördujate tsoonis ja vabastada arsti ressurssi kõrgema prioriteediga patsientide käsitlemiseks, kes saabuvad eluohtlikus ja potentsiaalselt eluohtlikus seisundis kiirabiga,“ ütles Märk.
Regionaalhaigla on piloteerinud õe vastuvõtu projekti 2023. aastal ja osaliselt on toimunud vastuvõtte 2024. aastal vastavalt Tervisekassa teenusele. Erakorralise meditsiinikeskuse õendusjuht Marianna Ležepjokova tõdeb: „Oleme Eestis ainuke keskus, kus on erakorralise haige õe vastuvõtu teenust praktiseeritud ning senine tagasiside patsientide poolt on olnud igati positiivne.“
Regionaalhaigla meenutab ka, et patsiente teenindatakse Regionaalhaiglas eesti keeles.
Regionaalhaigla sissepääs. Foto: Urmas Saard / Külauudised
“Tervishoiuteenuse osutamise aluseks on selge ja täpne suhtlus patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel, mistõttu ootame, et patsiendid, kes ei suhtle eesti keeles, tuleksid vastuvõtule koos tõlgiga – olgu selleks professionaalne tõlk või eesti keelt valdav lähedane,” ütles Regionaalhaigla teenindusjuht Anneli Habicht.
Tsiteerides õiguskantslerit: “Kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamiseks on vajalik, et tervishoiutöötaja ja patsient teineteisest aru saaksid. Eesti riigikeel on eesti keel (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 6). Seega tuleb riigil tagada, et Eestis oleks võimalik saada tervishoiuteenuseid eesti keeles.”
Tervishoiutöötaja valmisolekul võib suhtlus toimuda ka muus keeles, kuid ainult juhul, kui töötaja valdab seda keelt piisaval tasemel, et tagada kvaliteetne teenus.
Kui patsiendil on soov kasutada kaugtõlget telefoni või videosilla kaudu (nt Zoom, Teams), tuleb ühenduse loomine ja selle kvaliteedi tagamine korraldada patsiendil endal. Kui patsiendil on soov kasutada kaugtõlget telefoni või videosilla kaudu (nt Zoom, Teams), tuleb ühenduse loomine ja selle kvaliteedi tagamine korraldada patsiendil endal. Kui patsient kasutab kaugtõlketeenuseks tõlkebürood, soovitame tõlkebürood eelteavitada, millise eriala arsti juurde pöördutakse.
Regionaalhaigla eesmärk on tagada patsientidele arusaadav, turvaline ja kvaliteetne tervishoiuteenus. Keeleline mõistmine on selle lahutamatu osa.