Kagu-Eesti kohtumine 24. aprilli meediaõhtul. Foto erakogust
Päevatoimetaja
24. aprillil toimus Valgamaal Lüllemäe külas Kagu-Eesti arengule pühendatud kokkusaamine, mis seekord keskendus piirkonna kuvandiga seotud küsimustele.
Kagu-Eesti olukorra üle arutlesid ERR-i juhatuse esimees Erik Roose, Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo, Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, Edasi peatoimetaja Janeck Uibo, valitsuse kommunikatsioonibüroo valitsuskommunikatsiooni direktor Rasmus Ruuda ja Antropoloogia Keskuse nõukogu liige Keiu Telve.
Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose: “Tänuväärne kokkusaamine Kagu-Eesti teemadel näitas väga selgesti, et ühekordsete lahenduste – a’ la’ -paneme kord päevas kuskile käima ühe tasuta bussi – on möödas. Nii Kagu-Eestis, kui tegelikult ka suursaartel, Virumaal, paljudes kohtades Kesk-Eestis paraku sisuliselt puudub regionaalpoliitika. Asjad, mis päriselt määravad ära terve Eesti ellujäämise – nagu elektri tagamine, talvine liikumapääsemine, koolid ja koolibussid, laenusaamise ja investeeringute tegemise võrdsed võimalused – on väljaspool Eesti linnriike ja kuldseid rõngaid faktiliselt oluliselt kehvemad! Ka uuringud kinnitavad – kohalikke omavalitsusi tuleb enam toetada või siis ootusi ausalt oluliselt madalamaks kruttida…Ning kirjeldada avalikult kääride olemasolu meie vajaduste ja võimaluste vahel. Praeguse olukorra teadvustamine on eelduseks, et saaks hakata kaaluma realseid lahendusi, mis poleks lihtsalt valimiseelsed lubadused vaid pika-ajalised poliitikad. Ja tuleb ka seda ausalt öelda – rikkamad (antud juhul omavalitsused) peavadki rohkem maksma. Selle nimi ongi regionaalpoliitika. Täpselt, ja just nii see käibki ka Soomes, Rootsis või Norras…”
Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo: „Tallinna vaates võib Valgamaal asuv Lüllemäe küla paista ääremaana. Tegelikult on elu seal kirju ja värviline nagu keset küla püsti pandud suur turismikaart, kus näha kümned tegevusi ja põnevaid paiku, mis viitavad piirkonna pulbitsevale elule. Kohtumisel oli inspireeriv kuulda, kuidas Lüllemäe kandi inimesed on hoolimata takistustest ja bürokraatiast loonud töökohti, ehitanud kodusid ning üheskoos kujundavad elukeskkonda, kus kõigil oleks hea. Nad saavad hästi hakkama, aga samas näitab nende kogemus, et meil on veel riigis põhjust mõelda, kas kõik piirkonnad saavad samaväärset tähelepanu ja kas kaugel Tallinnast inimesed tunnevad, et riik hoolib neist ja väärtustab nende püüdluseid ning ei veereta teele lisatakistusi. Eks ajakirjandusel on siin oluline roll, et valgustada avalikkust muredest, aga ka võimalikest lahendustest.”
Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald: „Kagu-Eesti on mulle lapsepõlvest väga lähedane ja oluline piirkond; olen veetnud seal aastate jooksul kokku pikki kuid, aga ühel hetkel on see regioon jäänud mulle kaugeks. Eelkõige emotsionaalselt, võimalik, et mul kadus selle piirkonnaga ühel hetkel sisemine dialoog ja läbi selle ka suhe. Ometi on tegu jumaliku loodusega kohaga, kuhu võiks tulla iga päev, nädal ja kuu turiste Eestist ja mujalt… Siin tekibki mul küsimus: kas neid ikka oodatakse sinna, kas neid vajatakse seal, kas neid ka tegelikult tahetakse Kagu-Eestisse meelitada? Sest häälekas vähemus – tundub mulle! – , on sõnades soovinud Kagu-Eestist ehitada emotsionaalse taraga piiratud ala. Nagu ka mõni teine Eesti piirkond. Kagu-Eesti tulevik ei peitu tehastes ega tööstuses, mis on sealt emotsionaalselt eemale lükatud, vaid turismis ja teenusemajanduses. Aga ka sellel peab olema suurust, nähtavust ja ambitsiooni. Ma usun selle piirkonna inimestesse ja mul oleks hea meel kui ka teised neisse usuks ja usaldaks.“
Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi: „Kagu-Eesti kohtumine näitas, et kogemuste vahetamine lugude jutustamise vormis on hea viis kuidas üksteiselt õppida. Igaühel on midagi anda ja jagada. Kagu-Eesti kohtumine näitab, kuidas seda teha. Seegi on väärt kogemus, mida jagada.”
Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov: „Kohtumine kirjeldas järjekordselt, et muutust saavad vedada inimesed, kes hoolivad, kuid ei jää vaikseks. Nad peavad kas ise pürgima kohalike juhtivate ametite poole või oleme seal tegutsevate inimeste jaoks ebamugavaks, kuid innustavaks knopkaks istumise all, et võimu juures olija ei saaks lihtsalt päeva õhtusse veeretada.“
Edasi peatoimetaja Janeck Uibo: „Iga muutuse läbiviimise juures on inimeste mõtteviisi ja hoiakute muutmine üks suuremaid väljakutseid. Kuidas viia teisteni teadmine, et midagi tuleb ette võtta! Kuidas teisi kaasata ja nii, et ümbritsevad tahaks kaasa mõelda ja teeks väljakutse natuke ka enda südameasjaks. Selle eelduseks on ise südamega asja juures olemine, mida algatuse “12 õhtusööki” eestvedajad kahtlemata on. Nende ettevõtmine täidab aga palju suuremat eesmärki, kui ainult Kagu-Eesti muredega tegelemine, see tuletab meelde, et tervikpilti ei tohi silmist kaotada ja et me jõuame kaugemale koos. Meediaväljaanded saavad sel teel samuti veel paremini kaasa aidata.“
Antropoloogia Keskuse nõukogu liige Keiu Telve: “Kagu-Eesti küsimustesse süvenemine näitab, et Eesti piirkondade vahel on sügavad lõhed, ligipääs ressurssidele on erinev ning riiklik kuvandiloome on osad piirkonnad üksinda jätnud. Pärast aruteluõhtut mind jäi painama fakt, et ülemöödunud talvel oli Kagu-Eestis 3–7 nädalat elektrikatkestusi. See on vaid üks näide, kuidas meil ei ole võrdselt arendatud Eesti. Eesti ei saa endale lubad ääremaid. Me oleme maailma mastaabis imepisike, meil ei ole tagahoovi ega ei-kellegi-maad ning esmalt peaksime igaüks oma peas sellest vahetegemisest edasi liikuma. Kagu-Eesti kohtumiste sari on väga hea näide kogukonnast kasvavast algatusest, mis kasvatab empaatiat, kutsub ühte piirkonda lähedalt vaatama ning annab mõtteainet, mida me kõik saaksime paremini teha, et meil oleks üks ja sama Eesti”
Kagu-Eesti kohtumiste sari sai alguse kolme ettevõtja avalikust kirjast, kus kirjeldati regioonis süvenevaid riske ja teatati kavatsusest kutsuda järgneva aasta vältel Kagu-Eestisse kohtumistele kokku 120 inimest, kellel võimalus neid lahendada.
Põim Kama, Triin Rätsep ja Kerti Vissel: „Kohalike elanikena märkame sageli, et meedia- ja arvamusruumis näha olev pilt meie koduregioonist erineb suuresti sellest, mida igapäevaelus enese ümber näeme. Samal ajal kui meie näeme piirkonda kolivaid noori ja aktiivseid inimesi, alustavaid ja arenevaid ettevõtteid, elavat haridus- ja ühiskondlikku elu ning aasta-aastalt kaunimaks muutuvat avalikku ruumi, võib meedias näha peamiselt uudiseid ametite sulgemistest, teenuste kadumisest, nördinud inimestest ja ületamatuna näivast vastasseisust riigiga. Selline pilt on vaid osa tervikust ning mitte tingimata just suurim ja ülekaalukam osa ning selle pildi võimendamisega kaasneb oht, et tegelikud probleemid jäävad tähelepanuta. Meedial on inforuumi kujunemisel suur roll ja vastutus, selle kaudu mõjutatakse hinnanguid ja otsuseid ning seatakse prioriteete ja langetatakse valikuid. Seepärast on tähtis, et ka meediamajade juhid ja nende meeskonnad ääremaade ellu süveneksid.“
Kokkusaamisel osalesid Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose, Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo, Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, Edasi peatoimetaja Janeck Uibo, valitsuse kommunikatsioonibüroo valitsuskommunikatsiooni direktor Rasmus Ruuda ja Antropoloogia Keskuse nõukogu liige Keiu Telve.
Järgmine Kagu-Eesti kohtumine toimub 15.mail 2025 ning on pühendatud regiooni keskkonna- ja ruumiküsimustele.