Paavst Franciscus 2018. a Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Esmaspäeva ennelõunal teatas Vatikan Püha Isa Franciscuse surmast. Paavst Franciscus, kodanikunimega Jorge Mario Bergoglio (88), oli 266. kirikujuht ning Vatikani riigipea.
Ülestõusmispühal andis paavst oma tavapärase õnnistuse Peetri kiriku rõdult ja pärast keskpäeva sõitis Franciscus Vatikani Püha Peetruse väljakul rahva seas oma sõidukiga, tervitades rõõmustavaid inimhulki.
Franciscus oli ainus jesuiidist paavst, ainus lõunapoolkeralt pärit paavst, ainus Ameerika maailmajaos sündinud paavst ja esimene mitteeurooplasest paavst pärast 8. sajandil valitsenud süürlast Gregorius III-t.
Jorge Mario Bergoglio valiti paavstiks 2013. aasta 13. märtsil. Franciscust toetas ametisse valimisel pea 80 % kardinalidest, kes valivad järgmisegi paavsti. See suurendab võimalust, et ka tema järeltulija jätkab uuendusmeelselt, hoolimata traditsionalistide tugevast vastuseisust.
Paavst Franciscus päris kiriku, mida rünnati laste seksuaalse kuritarvitamise skandaalide tõttu ja mida lõhestavad Vatikani bürokraatia sisetülid. Teda valiti selge mandaadiga kord taastada.
Võideldes kiriku sees valitsevate eriarvamustega tõi ta oma paljudel välisreisidel kokku suuri rahvahulki, toetades väsimatult religioonidevahelist dialoogi ja rahu, asudes tõrjutute poolele.
Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 ja moodustas 26. septembril 2024 Tallinna piiskopkonna.
EELK peapiiskop Urmas Viilma ütleb paavsti mälestades: „Mitmest kohtumisest paavst Franciscusega meenub mulle, kuidas ta rõhutas palve tähtsust ning lõpetas kohtumised alati sooja käepigistuse ja sõnadega: „Palvetage minu pärast!”
Viilma sõnul jääb paavst Franciscuse pontifikaat tähendusrikkana ajalukku. Tema juhtimisel suutis roomakatoliku kirik ennast taas koguda läbi meeleparanduse ja uuenemise paljusid ohvreid puudutanud ja kiriku usaldust lõhkunud ahistamisskandaalidest.
„Paavst Franciscus oli oikumeeniliselt mõtlev ja tegutsev kirikupea, kes julges koos luterlastega vaadata otsustuskindlalt ja ka enesekriitiliselt tagasi 500 aasta tagusele reformatsioonile ning seda aastapäeva ka 2017. aastal koos Luterliku Maailmaliidu ja selle liikmeskirikutega ühiselt tähistada,” lausub peapiiskop tunnustavalt.
„Unustamatu oli Kaarli kirikus toimunud oikumeeniline noortekohtumine, kus osalesid noored kõikidest Eestimaa konfessioonidest ning toimus ka kohtumine paavsti ja EKNi liikmeskirikute juhtidega,” meenutab Viilma.
Samal teemal:
PAAVST FRANCISCUS: SÕDA ON LÜÜASAAMINE MEILE KÕIGILE
Suur pildigalerii: Franciscus Kaarli kirikus ja Vabaduse väljakul
