Fotogalerii
Roninga Sindi tänavatel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Kärt Saard
Täna toimus teistkordne kogupere avastusretk “Sindi lood”, mille teemaks oli küll raudtee, aga oli võimalik ilma rööbasteed kasutamatagi sõita pika rongiga ilma piletit lunastamata mööda tänavaid ja teid, et liikuda erinvate huviväärsete kohtade vahet.
Keskpäevast kolmeni võis sukelduda Sindi linna põnevasse minevikku ja tänapäeva ning nautida jalutades imepärast kevadilma. Sadu uudishimulikke kohale meelitanud sündmus pakkus rohket avastamisrõõmu ja uusi teadmisi väikelinna elus. Välja tuldi oluliselt kaugemaltki ja mitte ainult Sindi linna või Tori valla kodudest. Tuldi ka Pärnust ja väljapoolt Pärnumaadki.
Võimalus oli alustada päeva värskelt avatud Kõrsa raba matkarajal jalutades või kiirema tempoga astudes või seada sammud giidi järele neljakilomeetrilisel õpperajal, kus teekond kulgeb avara soomaastiku ja rabamännikute rajal.
Kõrsa rabal on olnud oluline roll nii kalevivabriku tarbeks turba kaevandamisel kui ka ülejäänud linna arenguloos. Nüüd on alustatud jääksoo taastamistöödega ja Saiasoos valminud õpperada. Külastuspäeval said retkelised matkaraja alguses tutvuda Kõrsa raba ajalooga. Rajal asub seitse põnevat punkti, kus võib mõõta näiteks veetaset ja õppida tundma soode elurikkust.
Pärast rabaretke või sellest loobudes võis igaüks valida sihtkohad vastavalt oma eelistustele Sindi kümne avatud punkti vahel täiesti vabas järjestuses. Meil jäi täna rabas käimata.
Mina ja Kärt alustasime kodule kõige lähemalt – need on omaaegse kitsarööpmelise raudteejaama renoveeritud ja uue otstarbe leidnud kolm hoonet. Raudteetööliste kortermajas tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Sindi kogudus, kes tutvustas oma tegevust ja hoone lugu. Olgu meenutatud, et selles palvemajas õnnistas praost Tõnu Taremaa mõned aastad tagasi Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna piduliku esinduslipu. Sündmus on hästi arhiveeritud ja oli külastajatele eeskujulikult kirjaliku dokumendina nähtavalt välja pandud. Majas tegutseb pühapäevakool.
Teises raudteetööliste kortermajas asub piirkonnapolitsei, kes avas oma uksed pilguheitmiseks kohalikku turvalisusesse. Soovijad võisid lasta ennast sulgeda lühikeseks ajaks politsei auto trellitatud uste taha ja tutvuda korrakaitsjate töövahenditega.
Angelika Sild lausus naljatlemisi, et aeg oleks Sindis uuesti raudteerööpad maha panna
Omaaegses raudteejaama peahoones tegutseb juba palju aastaid üleriigiliselt tuntust kogunud Sindi avatud noortekeskus, mis näitab, kuidas ajalooline hoone on leidnud uue hingamise. Eemalt hoonele lähenedes üllatas maja ette kogunenud suur rahva hulk. Peagi selgus, et enamik inimesi ootas rongi saabumist. Noortekeskuse juhataja Angelika Sild lausus naljatlemisi, et aeg oleks Sindis uuesti raudteerööpad maha panna ja kitsarööpmeline rong taas liinile sõitma saata.
Raudtee ja Jaama tänava nurgal asuvas valges majas on praegu Juliuse kohvik, aga kui paljud mäletavad, et kunagi oli see Sindi tarvitajate ühisuse äri- ja eluhoone. Sama kohviku ruumis on vändatud tõsielulistele faktidele toetuvat spioonifilmi, kuid kogu lugu pole kinolinal päris tõele vastav, sest teenis omal ajal nõukogude okupatsioonirežiimi propagandistlikke eesmärke.
Omaette elamuseks kujunes Sindi Jumalailmumise kiriku külastamine. Linna uhkeima hoone arhitektuur ja ajalugu köidavad kõiki külastajaid. Hea, et katus ja tornikiivrid on uuendatud. Kuldsed ristid särasid päikese kiirtes silmipimestavalt. Kui tavaliselt saab neid riste vaadata ikka pead kuklasse ajades alt ülespoole vaadates, siis täna avanes võimalus mõndagi risti ülalt allapoole pilku suunates imetleda. Lubati ju mööda järske treppe tõusta kirikutorni kõrgemasse punkti, ja kuulata mõne meetri kauguselt kellade mängu. Preestri sõnul polevat seda võimalust olnud viimase 50 aasta jooksul.
Kellamäng Sindi Jumalailmumise kiriku tornis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Sindi tekstiilivabriku ühiselamu on teinud läbi täieliku reinkarnatsiooni. Selle tulemusena asub majas praegune Sindi sotsiaaltöökeskus, mis peegeldab tööstusajastu elu ja tänast hoolivust. Hoones asub Sindi linna esimene lift. Kuulsime, et selles majas on peatunud kaheksa Ukraina sõjapõgenikku. Nüüd on sinna veel jäänud ainult üks. Majas on olnud ka naiste varjupaik, mis nüüdseks leidnud uue ja sobilikuma asukoha.
Järgmisena suundusime Sindi kalevivabriku siseõuele. Kurvastasid lagunevad ajaloolised punasest tellisest hooned. Aga seekordne õuele mineku tegelik eesmärk oli teine. Sindi tuletõrje seltsi vahendusel saime aimu tuletõrjujate rollist linna ajaloos.
Sindi sauna nimetatakse ka kohalikuks pärliks, mis jutustab igapäevaelu lugusid läbi aegade. Pesemise ruumis jutustas lugusid ja kuulas põliste Sindi inimeste teateid kaugemast minevikust Sindi muuseumi juhataja Aita Puust.
Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing toetab sinilille kampaaniaga kogutud annetustest veterane
Sindi seltsimaja on kahtlemata üks tähtsamaid kohaliku elu keskpunkt, kus kogukond sajandeid kogunenud. Mitte palju aega tagasi tehtud põhjalik uuenduskuur on toonud majale ehituslikult ja tehnilistelt lahendustelt üleriigilist tunnustust. Aga ka sisuline töö pälvib sügavat lugupidamist siinsete kultuuritöötajate aadressil. Praegu juhib seltsimaja tööd Kristel Reinsalu. Täna majja sisenedes kostus juba ukselt vali muusika. Laval oli ansambel. Saali ukse kõrval asuval laual olid müügil mitmed tarvilikud riideesemed ja invaliidide valmistatud sinililled rinda või mütsi serva kinnitamiseks. Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing toetab sinilille kampaaniaga kogutud annetustest veterane ja nende lähedasi. Lisaks toetatakse tervisespordi edendamist ja taastusravi valdkonna tugevdamist kogu ühiskonnas üldisemalt. Esimene heategevuskampaania veteranide toetuseks viidi läbi 2014. aasta aprillis.
Sindi seltsimajas lõpetas päeva ansambel Mustad Kolonelid, kelle energiline esitus tõi naeru ja lusti, millega asetati täiuslik punkt avastusterohkele päevale. „See on päev, kus saame koos perega uudistada Sindi saladusi, sõita rongiga ja lõpetada muusikaga – sellist kombinatsiooni mujalt ei leia,“ ütles Sindi Lugude eestvedaja Merilin Aaslaid.
Kuid kahjuks mõndagi jäi ka nägemata üksnes oskamatuse pärast oma aega õigesti jaotada. Ka Sindi gümnaasium on tähtis kultuurimälestis, seda juba alates aastast 1901, mille seinte vahel on kasvanud põlvkondi meie rahvale ja riigile väga vajalikke inimesi. Marko Šorinil olid kindlasti seegi kord hästi põnevad ettekanded neile, kes õigeks ajaks kohale jõudsid. Minul ja Kärdil jäi see kahjuks kuulmata. Loodetavasti siis järgnevatel kordadel.