Päevatoimetaja repliik
Saabuva pühapäeva öösel, 30. märtsil, kell kolm tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi. Ometi on uuringud näidanud, et kellakeeramine ei too kaasa midagi head.
Eesti Rahvakalendri teatel toimub Eestis talveajale ja suveajale üleminek vastavalt Euroopa Liidu direktiivile. Need ajalised muudatused viiakse ellu väidetavalt selleks, et kasutada päevavalgust efektiivsemalt. Kellakeeramise mõte olevat selles, et nihutada nn valget aega rohkem sellele ajale, mil suurem osa inimestest on aktiivne.
Suveajale üleminek tähendab kella tunni võrra edasi keeramist, mis tähendavat võimalust kasutada päevavalgust õhtupoolikul kauem, kuna päikeseloojanguni jõutakse hiljem. Talveajale üleminek tähendab vastupidi kella tunni võrra tagasi keeramist, et hommikul saaks valgemas valguses ärgata.
Alles aasta tagasi võis lugeda rahvusringhäälingu lehelt, et kellakeeramine võib halvendada kroonilisi terviseprobleeme. Tervis Plus kirjutas samal ajal, et kellakeeramine põhjustab ligi pooltele inimestele kehva enesetunnet. Jagatakse siiski lihtsaid ja nutikaid soovitusi, kuidas seda ennetada . Hea seegi. Tervisegeeniuses on kinnitatud, et pühapäevane kellakeeramine rikub unerütmi ja tervist.
Loeme erinevate väljaannete pealkirjadest mitmesuguseid teateid, mis ikka ja jälle jõuavad ühele ja samale järeldusele. Näiteks: „Kellakeeramine põhjustab stressi ka lehmadel ja lemmikloomadel”; „Arvamus: seitse põhjust, miks kellakeeramist vihata”; „Väsimus, töövõime langus ja unehäired! Eksperdid avaldavad, kuidas kellakeeramine meid tegelikult mõjutab”. Neid ja teisi lõputuid arvamusi ning seisukohti saab määramatul hulgal iga üks omal valikul lugeda, aga mis neist teadmistest kasu, kui sellel teemal juba ca kolmekümne aasta ümber jahutakse…