Linnuke pesitsemisel. Foto: Joosep Ailiste
Päevatoimetaja
Eesti Ornitoloogiaühing alustas uue, järjekorras kolmanda haudelinnustiku levikuatlase koostamisega, mille välitöödes ootab osalema kõiki vabatahtlikke linnuhuvilisi.
Aastatel 2025–2030 toimuva üle-eestilise atlaseprojekti eesmärgiks on meie haudelinnuliikide leviku ja selle muutuste väljaselgitamine. Uus atlas pakub ajastutruud ja võrreldavat andmestikku, mis võimaldab analüüsida pikaajalisi suundumusi võrreldes varasemate linnuatlastega. Eelmise linnuatlase välitööd lõppesid kuusteist aastat tagasi ning tulemused ilmusid kokkuvõtva raamatuna seitse aastat tagasi.
„Eesti kolmanda linnuatlase koostamine on erakordne võimalus ühiselt kaardistada meie linnustiku muutusi ja jätta oma jälg Eesti ornitoloogia ajalukku. See ei ole pelgalt teaduslik ettevõtmine, vaid ka põnev ja tähendusrikas teekond sadadele linnuhuvilistele, kes saavad panustada väärtusliku andmestiku kogumisse ja avastada looduse mitmekesisust oma silmaga,“ ütleb Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.
„Linnustik on pidevas muutumises – mõned uued liigid on laiendanud oma levikut ning asunud meile pesitsema, mõnede levik aga on ahenenud, hõrenenud või killustumas. Uus linnuatlas aitab meil mõista, millised muutused on toimunud ja miks. Just see info annab tuge ja loob uut teadmist edasisele tööle ka praktilise looduskaitse valdkonnas,“ ütleb atlase koordinaator Andres Kalamees. „Linnuvaatlejaid ootab ees põnev ja sisukas periood – võimalus avastada enda jaoks uusi liike, panustada olulisse harrastusteaduse projekti!“
Linnuatlase koostamises saab osaleda igaüks vastavalt oma võimetele ja oskustele ning selleks ei pea tingimata tundma kümneid või sadu linnuliike – kaardistamiseks on eelkõige vajalik, et ollakse liigimäärangus kindlad. Oodatud on süstemaatilised vaatlused kindlas vaatlusruudus või piirkonnas, samuti ka juhuvaatlused. Detailsed juhised, kuidas vaatluseid teostada ja andmeid sisestada, leiab atlase kodulehelt.
„Oma tähelepanekutega saab panustada iga loodushuviline – kui kohtad linnupesa, poegadega vanalindu, kuuled iseloomulikku laulu või näed pesitsusele viitavat käitumist ning oled liigis kindel, siis pane see atlase andmebaasi kirja – iga vaatlus loeb,“ julgustab Kalamees.
Pesitsusinfot kogutakse 5×5 km ruutudes üle kogu Eesti ja andmete sisestamine toimub peamiselt elektrooniliselt PlutoF töölaual või mobiilirakenduses. Kõik kogutud andmed tehakse avalikult kättesaadavaks portaalis eElurikkus.
Lisaks pesitsusvaatlustele kogutakse uue atlase jaoks esmakordselt süstemaatiliselt andmeid ka Eestis talvitavate lindude kohta, keskendudes kuudele detsember–veebruar.
Projekt valmib koostöös ornitoloogiaühingu liikmete, vabatahtlike ja loodusteadlastega. Atlast toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. IT-arendused Cloudberry Solutionilt.