Kalev Vilgats ja Valter Parve õpilaste joonistatud karikatuuride näituse avapäeval Sindi raamatukogus.
Foto: Urmas Saard / Külauudised.
Urmas Saard
Tänasest näeb terve kuu kestel Sindi raamatukogu koridorigaleriis ja laenutussaali madalamatel riiulitel Pärnu noorte joonistatud karikatuure. Samal ajal saab avaras saalis vaadata Are kooli õpilaste joonistusi „Maailm on imeline”, mis valminud õpetaja Marju Sepa juhendamisel.
Kuna Gori Sõprade Seltsi innukas liige Valter Parve oli eelnevatel päevadel mitmel korral toimetusele märku andnud põnevast kultuurisündmusest, siis olin ühena mitmest huvilisest juba mõned minutid pärast raamatukogu uste avamist platsis, et mõista nüüdsete noorte nalja ja mõõdukat pila. Paraku sain kohe aru, et vaatamata kiirustamisele, pääsesin mina huumori juurde alles viimaste hulgas, sest ärksama vaimuga nalja mõistvad inimesed olid minust ette jõudnud ja uudistasid juba tõsiilmelisel muigel ning hindaval pilgul teise-kolmanda kooliastme õpilaste vaimukaid töid. Teiste hulgas teinegi väga tõsine Gori Sõprade Seltsi liige Kalev Vilgats.
Valter Parve sõnul sündis käesoleva näituse idee küünlapäeval Raplamaal Eesti Huumorimuuseumis asetleidnud seminaril „Huumori Inventuur”, kus olevat olnud suurepärane võimalus uurida, mil viisil kulgeb hetkel minek Eesti humoristidel ja huumoril laiemas nägemuses. Seal tutvustas Parve nii Gori Sõprade Seltsi tegevust kui ka Pärnu koolinoorte karikatuurivõistlust, mis sai hoo sisse mullu septembris karikaturist Gori (Vello Agori 1894–1944) mälestuseks. 8. oktoobril tunnustati paremate pilapiltide loojaid. Seminaril osalejad nägid kaasa võetud kolme raamitud tööd ja huvipakkuvat teabestendi. Väljapaneku vastu tekkis siiras huvi ka Tori Valla Raamatukogu direktoril Ene Michelisel ning temalt tuligi ettepanek korraldada viidatud võistlustööde baasil rändnäitus Tori valla raamatukogudesse.
Juba nii noores eas
83-st võistlustööst langes valik kahekümnekuuele, mida näitusel saab näha. Valikus on hindamiskomisjoni üksmeelsel otsusel võistluse võitnud 7. klassi õpilane Liine Tammekänd, samuti 7. klassis õppiv Kärt Kass ja paljud teised. Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp märkas, et paljud jäävad pikemalt peatuma töö juures, mille joonistas Loviisa Mahlakas. Pildil näeb kanaemasid kaagutamas sõnadega, et maailm on täiesti hukka läinud: „Juba nii noores eas tätoveeritakse ennast,” ja vangutatakse päid pesas asetsevate värvitud munade kohal. „Vähe sellest, et noored märkavad ja oskavad kujundite abil seoseid luua, nad peavad suutma seda ka ilmekalt paberile kanda,” arutles Raudsepp.
Loviisa Mahlakas: „Maailm on täiesti hukka läinud!”
Kui vanad on need kõige nooremad andekad pilapiltide joonistajad? Parve nimetas, et alates viiendast klassist. „Nooremaid ei ole ma kohanud.” Seltsil mõlgub juba mõttes, et lisaks Tori valla koolidele võiks neid pilte näha ka teistes Pärnumaa koolides.
Näitus innustab järgmisi noori pliiatsit haarama ja mõttevälgatusi paberile vedama. Eesmärgipärase tegevuse tulemusena võimaldab karikatuuride joonistamine suunata noori empaatia kasvatamisele, samas arendab see noorte analüütilist mõtlemist. Oskusliku pedagoogilise suunamisega õpetatakse noori nägema kriitilise naljatlemisega kaasneda võivaid ohtusid. Parve arvates väärivad koolid toetamist ühe võimaliku huvitegevuse arendamisel, milleks on karikatuuride joonistamine.
Oskus oma tundeid väljendada on ülivajalik
„Mina näen Goris laiemalt – satiiris ja huumoris – vaimset tervist hoida või pinget välja elada. Kui see kraan kinni keeratakse, siis hakkab viha kogunema ja muutub tigeduseks,” leidis Parve, kes peab seda eriti vajalikuks silmas pidada just laste puhul. „On ju kuulda ja lugeda, et nende vaimsed probleemid järjest kasvavad ja enamus energiat läheb ravile. Aga äkki saaks nende depresiivset käitumist kuidagi leevendada või ennetada? Ja ma arvan küll, et joonistades on võimalik pingeid välja elada.” Oskus oma tundeid väljendada on ülivajalik ja pilte vaadates on neis kõigis mingi sõnum sees, leiavad mõlemad mehed. Gori Sõprade Selts, mis on nüüdseks kümme aastat vana, püüab seda võimalust pakkuda. Selts on tänulik arvukate toetajate eest ja nimetab koolide kunstiõpetajaid, Pärnu Postimeest, Külauudiste portaali, Pärnu linnavalitsust, Sindi seltsimaja ning palju teisi. „Selles mõttes on olnud lihtne teha. Võibolla teeb asja raskeks arusaamine sellest, mis on nali, mis huumor. On väga erinevaid arusaamasid. Ilmselt oleneb palju ka kunstiõpetajast – kuidas ta lapse kätt hoiab ja suunab. Aga suur tänu kunstiõpetajatele. Kui nemad ei tegutseks selles vallas, siis ei oleks meil praegu mitte midagi,” mõtiskles Parve. „Nemad väärivad esimestena tunnustamist!”
Avaldamise võimalusi ju praktiliselt pole
Kalev Vilgats osundas karikaturisti tohutule tööpõllule, aga samas näeb karikaturisti leiva kuivamist päris kuivikuks. „Avaldamise võimalusi ju praktiliselt pole. Millest see tuleb? Ma ei tea. See on küsimus, miks näiteks Maaleht oma naljakülje ära kaotas? Postimehel on oma koosseisuline karikaturist. Ma ei tea, kes Õhtulehele teeb? Maakonna lehtedes on nii ja naa, et on ja ei ole,” mõtiskles Vilgats. „Samas neid õpilaste töid vaadates võiks olla inimesi, kes on suutelised ja tahaksid teha, aga kui ei ole head väljundit – pole enam ka huumori ajakirja – siis on probleem,” jätkas Vilgats.
„Kui Gori puhul rääkida tema 40 000-st karikatuurist, eriti tema „Knock-outi” vaadates, siis ta proovis ja viljeles eriti just kahekümnendatel kõiki kunstivoolusid, mis Euroopas olid. Ta proovis kätt absoluutselt kõiges. Aga minule isiklikult meeldib Gori klassikaline ajalehe karikatuur,” lausus Vilgats. „Lehetegu lõppes sellega, kui Soosaar tõi Vabasse Maasse esikülje foto ja Gori andis päevakohase karikatuuri trükki. Ise läks Tallinna parimatesse lokaalidesse ja elumerelainetele materjali koguma.”
Ta peab ette nägema võimalikke tagajärgi
Parve kõneles veel sellest, et peab põhimõtteliselt õigeks noorte innustamist analüüsima ja naljakat ning tobedat paberile panema. „Aga nüüd tuleb ilmselt hoiatada ja seda ma kavatsen järgmistel tuuridel õpetajate kaudu ka teha, et peab väga ettevaatlik olema. Sest need keda kujutatakse, lähevad järjest tundlikumaks ja on valmis kaebusi ning nõudmisi esitama. Noor peaks aimama, kui palju ta kedagi haavab või haiget teeb. Ta peab ette nägema võimalikke tagajärgi ja arvestama sellega. Esimese punktina tuleks noortele empaatiat õpetada. Mitte ainult kohtu alla minekut kartma, vaid ka sõpra joonistades hoiduda kiusuks minemisest,” viitas Parve olulisele.
„Tuletame Gori puhul meelde, et talle tehti selgeks, et on neid, keda ei tohi karrikeerida. Kui ta oli oma õpetaja ette võtnud, eriti kooli direktori, otsustas õppenõukogu, et siit lähevad nüüd Gori ja gümnaasiumi teed lahku,” meenutas Vilgats.
„Ei nimeta nimesid, aga meilgi on tulnud mõned pildid protestinootide tõttu maha võtta. Et olevat olnud liiga ära tuntavalt ja väga mõnitavas poosis või toonis joonistatud. Siin on mõtte koht – et sinu pilt ei oleks kius, alatine tögamine, mõnitamine,” tõdes Parve. Viimaks mõtiskles Parve sellestki, kui vihaseadus vastu võetakse. „Siis on Orwel juba peaaegu kohal ja selleks peab valmis olema. Ega satiir ja huumor sellepärast kuhugile ei kao, aga siis hakatakse vaikselt sahtlisse kirjutama ja oma väikeses ringis kõikide üle irvitama – Toompeal, Brüsselis. See ei peaks nii olema. Seda kõike on nähtud viiekümnendatel ja hiljemgi. Mina näen karikatuuris ikkagi võimalust leevendada stressi, ängi ja vastumeelsust.”
Vilgats lisas, et tabav karikatuur toob muige suule ja tõstab tuju.
Samal teemal:
