Suur fotogalerii
Külalised Pärnust – Mikko, Karlis, Piia. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Sindis on ammune traditsioon tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva avaliku üritusega kogu linnarahvale. Teist aastat järjest heiskas tõusva päikese punas Sindi gümnaasiumi direktor Katrin Kohjus kooliesisel lipuväljakul meie sinimustvalge lipu. Pärnu Noorte Puhkpilliorkester mängis hümni.
Piduliku hetke tunnistajaks oli kohal arvestatavalt suur hulk inimesi. Julius Friederich Seljamaa monumendi juures laulsid Sindi laulukoor ning Sindi gümnaasiumi poiste- ja segakoor. Üles oli rivistatud pikk lippude rivi, milles osales kolm liputoimkonda: lipu seltsi Sindi osakonna ja Sindi gümnaasiumi esindatus seisid kõrvuti oma piduliku kollaste narmastega sinimustvalge lipuga; lisaks ka Sindi gümnaasiumi liputoimkond. Tavapäraselt oli kohal Kaitseliit.
Eesti Vabatiigi 107. aastapäeva tähistamine Sindis. Videoklipp algajalt käeharjutuseks
Teemal „Mida tähendab Eesti minu jaoks?“ võtsid sõna lipu seltsi Sindi osakonna liikmed ja toetajaliikmed.
Pärast tseremoniaväljakul toimunut suunduti ülipikas rongkäigus Sindi Seltsimajja pidupäeva kontserdile, kuhu kõiki oodati kuulama ja vaatama täiesti prii pääsmega. Juba kell 8:30 alanud aastapäeva kontserdi päevajuhid olid Sindi gümnaasiumi 1. klassi õpilane Madis Kallus ja vilistlane Õnneli Pilliroog. Nemad astusid rahva ette siis, kui tantsijad liikusid laval lippe lehvitades.
Kui Madis soovis meile kõigile sinimustvalget Eesti Vabariigi aastapäeva, lisas ta juurde veendunult: „Mina olen tulevikus kindlasti vallavanem. Ainuke meie õige pääsetee on truudus oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma….” Ja märgates, et läheb sissejuhatusega väga hoogu, lausus veel veidi ehmunult ja lühidalt: „Oih, praegu olen veel esimese klassi Madis ja täna tervitab teid Tori vallavanem Lauri Luur. Järgmisena paluti tervitama Sindi gümnaasiumi direktor Katrin Kohjus.
Õnneli kutsus lavale Sindi gümnaasiumi õpilase Sten-Eric Hanseni ja lipu seltsi Sindi osakonna toetajaliikme Kaisa Hartwichi, kes esitas noorhärra tšello mängu saatel omaloomingulise luuletuse “Siin lipu all”.
„Sõna tervituseks saab minu lapsepõlve sõber ja Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees Chätlyn Parts,” teatas Õnneli.
Ta muudkui andis 110 erineva faktiga raskeid tekste
„Kuidas ma isamaalise kasvatuse sain? Kõik sai alguse kolmandast klassist,” naelutas Chätlyn kohe esimeste sõnadega kuulajad teda väga tähelepanelikult jälgima. „Ema soovitusel sai minust näiteringi laps. Olen oma emale tänulik suunamise eest.” Võimalusi lähemalt uurides sai ta teada, et Sindi koolis toimub näitering, mida õpetaja Eneli juhendab. „Alguses arvasin, et teeme seal niisama nalja, toredaid muinasjutulisi etendusi ning muudkui esineme ja esineme.” Ajapikku mõistis Chätlyn, et tegemist on hoopis millegi enamaga, kui lihtsalt tekstide pähe õppimise ja esinemistega. „Ühel hetkel hakkas Eneli rääkima lugusid oma vanaemast, kes kasvatas sõja ajal üles 11 last. Inimesed olid näljas, pommitati, küüditati. Isiklikud lood mõjuvad alati teistmoodi kui lihtsalt faktid. Ma mäletan, kuidas ta rääkis, et kui süüa polnud, siis mässiti üks väike leivatükk rätiku sisse. See käis laste käest suust suhu, et nad saaksid maitset tunda. Rätiku sisse panemisel oli ka põhjus, et lapsed suurest näljast leivatükki alla ei neelaks.” Need lood panid tänase jutustaja mõistma, et elame praegu ikka päris hästi. „Saame süüa, mida hing ihkab ja teha, mida ise tahame.
Lisaks eelkõneldule viis õpetaja õpilasi kell 7 hommikul Sindi raekotta Lydia Koidulast rääkima. „Ta muudkui andis 110 erineva faktiga raskeid tekste, mida Tartu rahu õpilaskonverentsil esitada ja käskis kõik pähe ka õppida. Ta muudkui rääkis, mida tähendab sinine, must, valge. Ja teate, mida aastaid edasi, seda loomulikumaks see kõik muutus. Kui ta mõned aastad hiljem küsis meie käest, kes tulevad vabariigi aastapäeval raekotta, siis meie vastasime: “Õpetaja, hakkame juba tekste õppima, me tuleme nii kui nii”. Meie reaktsioon ei olnud selline vinguv, et tahame magada, me ei viitsi, see on mõttetu. Eesti riik vajab meid, olgu kell 5 hommikul või kell 8 õhtul, kodu vajab meid.” Ja Chätlyn jätkas tähelepanuväärse kogemuse jagamist: „Lisaks isamaalisele kasvatusele õpetas ta meile ka inimeseks olemist, mis on üks raskemaid oskusi siin elus, eriti tänapäeval. Sellise kasvatuse võtmesõna on järjepidevus. Ma olen Enelile väga tänulik, et ta on meist inimesed teinud. Ma usun, et ta on väga uhke meie üle, sest me ajame uhkusega edasi Eesti asja ja jätkame tema tööd. Tänaseks kuuluvad paljud meist lipu seltsi ja minust on saanud Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees.” Nüüd küsis kõneleja: „Miks on Eesti minu jaoks tähtis?” Ta vastas: „See on minu kodu. Olen siin üles kasvanud, hariduse omandanud ja siin on minu inimesed. On oluline, et Eestis räägitakse eelkõige eesti keeles, lauldakse isamaalisi laule, tantsitakse eestikeelsete lugude järgi. Iga eestlase kohus on teada unepealt Eesti hümni sõnu. Inimesed peaksid teadma, mis on Tartu rahu, kuidas sündis Eesti lipp, kes on Lydia Koidula? Me peaksime Eesti lugusid hoidma sõnades ja tegudes. Lugupeetud, saalisviibijad! Eesti Lipu Seltsi nimel tänan teid! Tänan Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmeid ja toetajaliikmeid ning koostööpartnereid! On sinine, on must, on valge.”
Saalis istujad nägid Sindi gümnaasiumi noorema showtantsu trupi säravaid tantsijaid “Vihma loitsimas”. Juhendaja Chätlyn Parts.
Ebe-Triin Reinsalu ja Kaari Kasemaa laulsisd Tõnis Mägi poolt tuntuks lauldud laulu “Olen valind tee”.
Saali sügavusest liikus lava suunas korvikest käevangus hoidev Eneli Arusaar. Steenis Eesti Lipu Seltsilt tänuõied “Anemoonid” osales koos õpetajaga Õnneli Pilliroog.
„Sünnipäevalaua katab leivaga Sindi gümnaasiumi poiste-segakoor Jelena Kuvšinova juhendamisel,” teatas Madis. Poistekoor laulis „Leib jahtub”.
„Tuulepealsest maast”
Järgnes südamesse ja hinge minev näitemänguline katkend „Tuulepealsest maast”, mis oli lipu seltsilt kingitus kodumaa sünnipäevaks. See kõik oli päriselt. Indrek: ”Ja kui Saksamaa ühel päeval sõja kaotab, oleme vabad.”
Vaatajaid üllatasid näitlejatena lipu seltsi Sindi osakonna liikmed Chätlyn Parts, Eneli Arusaar, Õnneli Pilliroog, toetajaliikmed Lisette Kivimägi, Marko Nuut, Kristiina Anufrieva, endine Sindi gümnaasiumi IT-spetsialist Asko Aru, Sindi gümnaasiumi õpilased Annaliisa Hiielaan, Trevor Tornio.
Fonolt kuuldus: “Oma laulu ei leia ma üles” – samal ajal kogunes terve meeskond lavale. Madis seisis Õnneli kõrval. Ühislaulmisel kõlas „Ta lendab mesipuu poole”.
Õnneli tänas Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna nimel südamlikult kogu meeskonda, kes vabatahtlikult esinesid ja ürituse korraldamisele innukalt kaasa aitasid.
Väike Madis luges tuntud värsse: „Kaunistagem Eesti kojad / kolme koduvärviga, / mille alla Eesti pojad / ühiselt võiks koonduda. Viimaks laususid Õnneli ja Madis ühel häälel: „On sinine. On must. On valge.”
Väiksemas kõrval saalis oli laud kaetud kõigile mahlajoogi ja veega. Ära söömist ootasid väga maitsvad musta leiva trofeekoogid kohupiima ja astelpaju tarretisega.
Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna korraldusel toimunud Eesti Vabariigi 107. aastapäeva ürituse tähistamisel lõid kaasa Sindi gümnaasium, Tori vald ja Sindi Seltsimaja.
Mulle väga meeldib
Piia Karro-Selg oli üks osalejatest väljapoolt Tori valda, naaberlinna Pärnu Raeküla linnaosast: „On traditsiooniks kujunenud, et mina ja minu abikaasa ja mitmed teised Vanakooli keskusega seotud inimesed osalevad Sindis vabariigi aastapäeva hommikul lipuheiskamise tseremoonial. Aga see ei ole nii, et me lihtsalt käime seal vaatamas. Mulle väga meeldib, et Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond kutsub pidevalt Eesti riigile tähtsatel päevadel meid külla. Käesoleval kuul täna juba teisel tähtpäeval. Väga meeleolukas oli ka Sindi gümnaasiumis toimunud Tartu rahu aastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis. Täna olin siis koos abikaasa ja lapselapsega. Olin eelnevalt seltsi Sindi osakonna esimeest teavitanud soovist osaleda ka lipurivistusel. Nii sai väike Karlis elus esimest korda seista koos oma vanaisaga lipurivistusel ja hoida lippu väga auväärsel viisil. Väga ilus oli ja suur-suur tänu korraldajatele, et kutsute. Kõik saab alguse kutsest. Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!
Samal teemal:
TÄNASE PÄEVA TÄNUJUMALATEENISTUS SAALEMIS
SINDI TÄHISTAB EESTI RAHVUSPÜHA SELJAMAA JUURES, RONGKÄIGUS JA SELTSIMAJAS
