Fotogalerii
A. H. Tammsaare: „Sellepärast, kui tahame end tõelikult aidata, peame kasvatama sisemist veendumust, et ainuke meie õige pääsetee on truudus oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu!“
Sindi gümnaasiumi aulas toimunud Maailmakohvik teemal “Eesti delegatsiooni liikmed Tartu rahukonverentsil”. Foto: Antti Riiet
Õnneli Pilliroog, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna pressiesindaja
Riikliku tähtpäevana kalendrisse kirjutatud Tartu rahulepingu 105. aastapäeva tähistamine toimus Sindi gümnaasiumi aulas 3. veebruaril. Teel aulasse mööduti silmapaistvast stendist, mille Sindi gümnaasiumi kogukonnajuht Erika Mitt oli valmistanud Tartu rahulepingu sõlmimise kohta, pakkudes sissejuhatust ajaloolise tähtsusega sündmusele.
Aulat kaunistasid paberist sinimustvalged dekoratsioonid, mille meisterdasid Sindi gümnaasiumi 3. a klassi õpilased erilise päeva tähistamiseks.
Õpetaja Eneli Arusaare vahendusel kõlas suure kirjaniku sõnum: „Sellepärast, kui tahame end tõelikult aidata, peame kasvatama sisemist veendumust, et ainuke meie õige pääsetee on truudus oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu!“ Need on Anton Hansen Tammsaare poolt 86 aastat tagasi kirja pandud sõnad artiklis “Truudus”, mida on nimetatud ka tema testamendiks eesti rahvale.
ema sõnum oma pojale, keda ta sõjast koju ootas
Pidulik aktus algas Eesti hümniga Kaari Kasemaa ja Ebe-Triin Reinsalu kaunis esituses, millele laulsid kaasa kõik saalisviibijad. Järgnes õpetajate Eneli Arusaare ja Chätlyn Partsi koostatud tantsuline lavastus „Kuidas tekkis rahuleping“, mida esitasid laval Sindi gümnaasiumi noorem showtantsutrupp ja Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmed Marko Nuut ning Chätlyn Parts. Südamlikku tantsukava saatis Timo Lige lugu “Tule koju”, millest Sindi gümnaasiumi IT-spetsialist Mart Lilleleht monteeris välja sõnad, jättes alles ainult hingestatud fraasi: “Ja ikka ma kuulen sind hüüdmas – tule koju, koju tule.” Lavastusse oli põimitud ka helimontaaž, kus kõlas ema sõnum oma pojale, keda ta sõjast koju ootas. Ema rolli täitis Imbi Ristoja. Kogu lavastus oli sügavalt liigutav ning puudutas emotsionaalselt kõiki, tuletades meelde rahu ning kodu väärtust.
Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmed Eneli, Chätlyn ja Õnneli tutvustasid olulisi fakte Tartu rahulepingu sõlmimise kohta. Esinejate sõnul võiks iga eestlane teada, et Taru rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. aastal. Määrati riigipiir, Eesti sai 15 miljonit kuldrubla ja mis kõige tähtsam – Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ning loobus igaveseks ajaks õigustest Eestile. „Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos – täna esimest korda Eesti määrab oma tuleviku saatust,“ olid Jaan Poska sõnad delegatsiooni liikmetele.
Sindi gümnaasiumi mudilaskoor ja solist Ebe-Triin Reinsalu, juhendaja Jelena Kuvšinova. Foto: Antti Riiet
Jelena Kuvšinova juhendamisel kõlasid isamaalised laulud. Mudilaskoor esitas eeslaulja Ebe-Triin Reinsaluga pala „Siin ta on see minu kodu“, millele järgnes poistekoori ja mudilaskoori esitatud „Mu kodu nii lihtsalt“. Seejärel liitusid poistekooriga 7.-12. klassi noormehed ning ühiselt lauldi „Leib jahtub“. Aktus lõpetati looga „Eesti lipp“.
Idee algataja oli Marko Nuut
Järgnes maailmakohvik teemal „Eesti delegatsiooni liikmed Tartu rahukonverentsil“. Idee algataja oli Marko Nuut. Istuti viies laudkonnas, kus igas lauas tutvustati ühte delegatsiooni liiget. Just niipalju oli ka delegatsiooni liikmeid. Laudkondade juhendamine jagunes Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmete ja toetajaliikmete vahel: Chätlyn Parts tutvustas Sindist võrsunud Julius Seljamaad, Gerda Anufrieva ja Alondra Marita Ants Piipu, Kaisa Hartwich ja Lisette Kivimägi Jaan Sootsi, Eneli Arusaar ja Õnneli Pilliroog Jaan Poskat ning Marko Nuut Mait Püümanni. Õpilased lahendasid lünktekste. Tähtis roll oli Kristiina Anufrieval ja Sten Eric Hansenil: Kristiina jälgis, et igas laudkonnas arutletaks teema üle maksimaalselt viis minutit, ning laudkondade vahetusel mängis Sten Eric klaveril Gustav Ernesaksa meloodial tuntud isamaalist lugu „Mu isamaa on minu arm“. Lisaks jagas 7. klassi noormees maailmakohvikus osalejatega huvitavat fakti, märkides, et esialgse meloodia lõi hoopis Aleksander Kunileid ning Ernesaksa viis on hilisem versioon.
Tartu rahu läbirääkimistel osalenud mehed. Foto: Antti Riiet
Suur tänu kuulub Eneli Arusaarele ja Lembit Roosimäele, kes valmistasid ette Tartu rahulepingu ja delegatsiooni liikmete kohta käiva materjali, et esitada see selgelt, tuues esile olulisemad faktid.
Küsides noortelt: „Kas teie arvates on vajalik korraldada selliseid üritusi, kus meenutame, tutvustame ja väärtustame meie ajalooga seotut?“ Noorte vastus: „Muidugi on! Me ei tohi unustada oma ajalugu, ei tohi unustada, kuidas me saime oma vabaduse.“
Kogu sündmuse jäädvustas fotodele Sindi gümnaasiumi Reporteri meeskonna liige Antti Riiet.