Arvutikelmid panid eelmisel aastal Eestis toime üle 2000 kuriteo.
Illustreeriv foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta tegi eile, 17. detsembril, riigikogule ülevaate kriminaalvaldkonna olukorrast Eestis. Ministri sõnul tõusis 2023. aastal registreeritud kuritegude arv üldiselt. Suure tõusuga hakkasid eelmisel aastal silma arvutikelmused, mida registreeriti 2022. aastaga võrreldes peaaegu poole rohkem. Positiivsena märkis alaealiste õigusrikkumiste langus.
Eestis tõusis 2023. aastal registreeritud kuritegude arv pärast kümmet aastat. Käesoleval aastal on kuritegude arv kasvanud umbes 4%. Samas on Eestis võrreldes lähinaabritega vähem neid inimesi, kes peavad kuritegevust riigi suurimaks probleemiks ning 71% inimestest tunneb end siiski oma kodukandis pimedas turvaliselt.
Suure tõusuga hakkasid eelmisel aastal silma arvutikelmused, mida registreeriti 2022. aastaga võrreldes peaaegu poole rohkem. Kelmuste hulgas andsid tooni petukõned ja -sõnumid ning erinevate sotsiaalmeedia- ja meilikontode hõivamised. ,,Eelmisel aastal pandi arvutit kasutades toime üle 2000 kuriteo ja seda on väikese Eesti kohta liiga palju,’’ sõnas Pakosta. ,,Sellised kurjategijad kasutavad ära inimeste usaldust, teadmatust või vähest digipädevust. Probleem on tõsine, sest arvutikelmid tegusevad väsimatult ja mõtlevad välja aina uusi võimalusi, kuidas ohvreid püüda,’’ nentis minister. ,,Õnneks saame ise selliste kuritegude ennetamiseks palju ära teha. Näiteks rääkida lähedastega sellest, kuidas ära tunda kahtlast linki või veebilehte või uurida rohkem selle kohta, kuidas enda tundlikke andmeid uudishimulike võõraste eest paremini kaitsta’’
Pakosta tõi välja, et ehkki üldine kuritegevus oli veidi tõusujoones, näeme alaealiste puhul, et nende õigusrikkumised olid languses. ,,Siinkohal peab tänama ka sotsiaal- ja haridussüsteemi, sest nemad tegelevad ennetusega,’’ sõnas Pakosta. ,,Loomulikult ei ole meie töö sedapuhku tehtud, sest ennetustöö on maraton ja mitte sprint.’’
Justiitsministeerium koostöös Victim Support Europe’iga piloteeris uued töövahendid, millega märgata kuriteoohvreid tervishoiusüsteemis ja pakkuda ohvrile tema vajadustest lähtuvat tuge. Nüüdseks on need saanud palju positiivset tagasisidet. Seetõttu algatati koostöös Sotsiaalministeeriumi, Malta ja Portugali ning Victim Support Europe’iga rahvusvaheline projekt, millega häid praktikaid lihvitakse ja üle riigi levitatakse. Ohvrite abistamisele suunatud kriminaaljustiitssüsteemi arengut toetab Euroopa Liidu direktiiv, mis keskendub naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamisele. „Karistusõiguse seisukohalt on mitmed direktiivis kajastatud süüteod meil juba karistatavad, kuid lisanduvad ka uued, eriti kübervägivalla valdkonnas, nagu intiimse sisuga või manipuleeritud materjali jagamine ilma nõusolekuta ning küber-ahistamine,” selgitas minister.
Justiitsministeerium on valmis saanud ka kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis võimaldavad senisest ratsionaalsemat kohtupidamist. Muudatuste kohaselt tuleb kohtus uurida tõendeid nende faktide kohta, milles poolte vahel on vaidlus. Samuti on lihtsam võtta meetmeid kohtupidamise venitamise vastu. Seadusemuudatusega parandatakse ka avalikkuse juurepääsu kohtulahenditele. Kui seni on kohtulahend avalikustatud alles pärast jõustumist, siis edaspidi avalikustatakse kohtulahendid Riigi Teatajas kohe pärast lahendi tegemist.
Töö käib jätkuvalt selle nimel, et ennetada (korduv)kuritegevust, sealhulgas sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest tingitud õigusrikkumisi. Selleks on valdkonnaülese ennetuse koordineerimiseks loodud ennetusnõukogu koos alatöörühmadega, kes on valmis saanud lähiaastate tegevusplaani.
2023. aastal vähenes üks masskuriteo liik – mootorsõiduki joobes juhtimine. Viimastel aastatel on suurem langus toimunud eeskätt korduvate joobes juhtide hulgas ja siinpuhul on suureks abimeheks olnud turvalised alternatiivid karistusele või korduvrikkujate puhul ka reaalne vangistus.
Ministri teatel on vangide arv vähenenud sinnamaani, kus saab osaliselt ühe kolmest vanglast sulgeda.