Enne poodi minekut tuleks vajadused korralikult läbi mõelda ja kasutada võimalikult palju ära juba kappides leiduvat. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Eesti inimene viskab aasta jooksul asjatult prügikasti keskmiselt 26 kilogrammi toitu. Kampaania “Austa toitu jäägitult” juhib tähelepanu, et väikesed muudatused tarbimisharjumustes aitavad säästa raha, loodusressursse ja vähendada jäätmeteket.
Täna algas Euroopa jäätmetekke vähendamise nädal, mis keskendub seekord toidujäätmetele. Kliimaministeerium kutsub kampaaniaga ka Eesti inimesi üles oma tarbimisharjumusi läbi mõtlema ning asjatut raiskamist vähendama.
„Eestis on toidujäätmete teke kasvutrendis, aastas visatakse neid ära umbes 180 tuhat tonni. Kõige rohkem toidujäätmeid ja toiduraiskamist esineb nii meil kui ka mujal maailmas just kodumajapidamistes. ÜRO Keskkonnaprogrammi uuringust selgus, et kogu maailma kodudes läheb iga päev raisku miljard toidukorda. Neid suuri koguseid oleks väga lihtne vähendada, kui igaüks oma tarbimisharjumused läbi mõtleks ja väikeseid asju oma igapäevases käitumises veidi muudaks,” lausus elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
“Rõõm on näha, et toidu päästmise vajalikkuse osas on teadlikkus kasvamas ning aina enam on sündinud erinevaid algatusi näiteks toidujagamiskappide ja vastavate sotsiaalmeediagruppide näol. Kui raiskame vähem, hoiame kokku ressursse, mis kulusid toidu kasvatamiseks ja töötlemiseks, transpordiks ning lõpuks muidugi ka perede endi rahakotist kuluvat raha,” lisas Jaanisoo.
Eesti kodumajapidamistes visatakse ühe inimese kohta aastas ära keskmiselt 61 kilogrammi toidujäätmeid, millest veidi alla poole moodustab raisatud toit. Kokku viskab keskmine kodumajapidamine aastas ära umbes 235 euro väärtuses toitu ning lastega leibkond umbes 285 euro väärtuses toitu.
Toidujäätmete teket saab vähendada lihtsate tegevustega. Näiteks enne poodi minekut tuleks menüü korralikult läbi mõelda ning kasutada võimalikult palju ära juba kappides leiduvat. Poodi tasub minna kindla ostunimekirjaga ning vältida planeerimata oste. Kui toitu jääb üle, siis tasub see panna sügavkülma hiljem tarbimiseks või jagada näiteks sõprade või naabritega. Tasub end ka kurssi viia, kas kodukandis on toidujagamise kappe, kuhu on võimalik üleliigne söögikõlblik toit viia. Rohkem praktilisi nippe leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.
16.-24. novembril toimuvast üleeuroopalisest jäätmetekke vähendamise nädalast võtavad lisaks Kliimaministeeriumile osa erinevad organisatsioonid, koolid ja avaliku sektori asutused üle Eesti. Ülevaate algatustest ja osalejatest leiab Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala kodulehelt.
Euroopa Liidu tasandil käivad ka läbirääkimised, et kehtestada igas liikmesriigis toidujäätmete tekke vähendamise sihtarvud, mis puudutaksid nii toidutööstust kui tarbimist. Sihtarvud selguvad eeldatavasti järgmisel aastal.