KÄINA KÖSTRIMAJA, KUST HELILOOJA RUDOLF TOBIAS LÄKS MAAILMA SUURI ASJU TEGEMA

Reisikiri ja fotogalerii

Hiiumaal Käinas helilooja Rudolf Tobiase majamuuseumis. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Annika Poldre, vabakutseline ajakirjanik

Kui Pärnu väärikate ülikooli kuulajad Hiiumaa reisil Käinasse jõudsid, et tutvuda helilooja Rudolf Tobiase majamuuseumiga, oli Tobiase juubel juba peetud. Nimelt aasta tagasi tähistati nii Hiiumaal ja Kullamaal kui ka mujal kontserdisaalides Rudolf Tobiase loomingut esitades tema 150. sünniaastapäeva.

Seekord me Hiiumaal sündinud helilooja muusikat ei kuulnud, küll aga oli meil võimalus tutvuda tema lapsepõlvekoduga. Selles kodus sündis Käina Martini kiriku köstril ja tema abikaasal, Johannes ja Emilie-Marie Tobiasel 29. mail 1873 teine laps Rudolf.

Isa, kes oli ka orelimeister ja ehitas nii Käina kui Pühalepa kirikule orelid, adus ilmselt üsna varsti, et poeg on andekas. Rudolf hakkas kuueaastaselt saama isalt klaveriõpetust ning 9-aastaselt komponeeris ta juba ise muusikat.

Andekale pojale tõi isa Saksamaalt klaveri ja see instrument on üks väärtuslikemaid muusikariistu majamuuseumis. Aga pille on seal veelgi ning lisaks palju muudki huvitavat materjali nii heliloojast, tema käekäigust kui ka perekonnast. Tähelepanelikult fotosid silmitsedes leiab neist aimu mingist sündmusest või olulisest hetkest. Ja imeks võib panna, kuidas mahtus sellesse majja suur pere – Tobiaste 13 lapsest 9 sündisid Käinas.

Tüüpiline alevimaja, mille seisukord oli 1950-ndatel aastatel nii kehv, et seda taheti lammutada, on suure väärtusega nende silmis, keda huvitab eesti muusika ajalugu ja meie kultuuriloos silmapaistvaim helilooja. Tänu entusiastilikele koduloolastele, kes võitlesid maja säilimise eest, tehti see korda ning 1970-ndatel avati majas Hiiumaa muuseumi filiaal. Maja teeb väärtuslikuks seegi, et see on üks väheseid Eestis säilinud linnamaju, mille juurde kuuluvad taluhoonedki, nagu ait, kuus kelder, tuuleveski ja praegu ehk suveköök.

Pole teist nii teedrajavat heliloojat eesti muusikaajaloos, kui on Rudolf Tobias. Ta oli esimene eesti helilooja, kes õppis Peterburi konservatooriumis komponeerimist lisaks orelimängule, mida olid sealsamas varem õppinud Miina Härma, Johannes Kappel ja veel mõned tuntud nimed. Nemad kirjutasid koorilaule, Rudolf Tobias aga pani aluse eesti instrumentaalmuusikale, kirjutas esimesed eesti sümfoonilised helitööd ja klaveriteosed ning esimese eesti oratooriumi. Tema tegevuse ülevaade oleks pikk, kui kõike täpsustada, tema looming sündis hiljem ja mujal, aga tema anne sai idanema siinsamas Käinas, kus Rudolf Tobias elas 12 esimest eluaastat.

„Ainult suuri asju tahta!“ oli andeka helilooja juhtlause, mida ta järgis kogu elu, ka majanduslike raskuste kiuste.

Samal teemal:

PÕLISE LEPPE KIVID NAGU STONEHENGE MÕISTATUS INGLISMAAL