Reisikiri ja fotogalerii
Pärnu väärikate ülikooli õpilased istuvad mõistatuslikel Põlise leppe kividel.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Pühalepa kirikust mõnisada meetrit põhja pool asub Kerema tee serval rahvalt nime saanud Vanapagana kivi, millel kõrgust 2,5 ja ümbermõõtu 13,8 meetrit. Kui tolle rändrahnuga näib asi selge olevat ja arvatavalt omale püsiva asukoha leidnud looduse vägevuse tulemusena, siis sadakond sammu edasi nähtav kivimürakate kuhi tekitab selle saamisloos rohkelt salapäraseid vastamata küsimusi.
Pärnu väärikate ülikooli õpilasi mõistatuslike kivide juurde viinud giid Sirje Heinma esitas loole lähemale toovaid küsimusi, mis muutusid vastuseid otsides meie mõtetes uuteks ja suuremat põnevust kergitavateks arvamusteks. Lubatud olid kõikide legendide või rahvajuttude tõepõhjana võtmised. Keelata ei saanud ka ulmeliselt mõjuvat võrdlust Stonehenge’ga, mis olevat üks maailma kõige kuulsamaid ja salapärasemaid rajatisi asukohaga heal Inglismaal, Wiltshire’i krahvkonnas.
Stonehenge. Foto: Külauudised
Esmapilgul ei näe muud, kui määratult kogukatest kividest koosnevat varet laiumas nelinurksel väljal, kus kuhila läbimõõt ulatub 16 meetrini ja kõrgust mõõdetakse kolm meetrit. Vaevalt oleks usutav, et üksnes lihtsa käterammuga saanuks neid suuri kive kuhja veeretada ja üksteise otsa virnastada. On pakutud, et tegu võis olla muistse hiiega, tähtsate lepete sõlmimise paiga ja kõrgema vaimuga nõupidamise kohaga.
Teatakse, et Põhjala kuningas Ingvar langes Eestis 600. aasta paiku ja sängitati igavesele puhkepaigale kusagile Kivi nimega tähistatud asukohta. Nii seostatakse jutuks olevat kohta ka Ingvariga. Muidugi ei hakata tõenduse leidmiseks või ümberlükkamiseks mitte keegi kive paigast nihutama ja hiljem uuesti oma õigele kohale tagasi asetama. Nõnda jääbki legendi paikapidavus tõendamata. Küll aga asub neist leppe kividest kirde sunnal sajakonna meetri kaugusel rauaaegne kivikalme.
Sama tõenäoline arvatakse olevat, et merel purjetanud mehed tõid enne ohtlikule retkele assumist haldjatele õnnekivi. Ammusel ajal olla rannarahval toiminud kõrgemate jõududega põline kokkulepe, mille järgi pidanud randlased enne kaugemaid merereise õnnetuste vältimiseks tollesse kuhjatisse lisama veel ühe kivi.
Kõneldakse ka kõige uskumatumana tunduvat lugu sellest, mis vestab Hiiumaa kurikuulsama mõisniku von Ungern-Sternbergi (1744-1811) soovist egiptlaste eeskujul endale püramiidi püstitada. Kogu ettevõtmine jäänud lõpetamata seepärast, et mõisnik läkitati kahtlustatuna mõrvas Siberisse asumisele.
Kuid küsimusi tõstatub sellestki teadmatusest, et mis ajal ja millist otstarvet silmaspidavalt puhastati paepinda, kuhu siis kive kokku veeti. Päris selge pole kivikuhja nimetuse päritolugi.
Siiski ei välistata, et rohkeid küsimusi põhjustav kivikuhjatis pärineb suhteliselt hilisest ajast ja kivid võis põldude puhastamiseks – ka karistusena – käskida lähikonna talupoegadel kokku tassida keegi 18. sajandi lõpus elanud ääretult tige eesti soost Suuremõisa kubjas.
Giid Sirje Heinma Hiiumaa Stonehenge taustal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Puhtast või puhastatud paepinnast kõneldes kutsus Sirje enne lahkumist veel ühe põneva kujutise juurde, mille olid avastanud tema kooliõpilased. Tumedas laigus võib paepinnal aimata Hiiumaa kontuure.
Samal teemal:
HIIUMAA VISCOSAS KUJUNDATAKSE LOOVVÄÄRTUSEID
HIIUMAA EIFELI TORNIS KÄIMATAGI JÄTKUS PÕNEVUST KÜLLAGA
SARVE SADAMAST SAARNAKI LAIULE
HIIDLASED PÜSTITAVAD VIIMASE MAAKONNANA OMA SAARELE HIIUMAA VABADUSSÕJA MONUMENTI
KÜLAUUDISTE INFOVESKI KOOS TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽI VÄÄRIKATEGA ÕPPEREISIL HIIUMAAL