SADA KASEVIHTA REIGI KIRIKUS

Reisikiri

Sada kasevihta Reigi kirikus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Päevatoimetaja

Kui Pärnu väärikate ülikooli mitmekümneline õpilaskond käesoleva kuu keskpaigas Hiiumaad tundma õppides Reigi kiriku uksest sisenes, siis aeti esimese asjana pead kuklasse ja päriti imestunult uudistades, et milleks sissekäigu laes kuivavad saunavihad.

Reigi kirik. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Selgus, et 1. juulil avati Reigi kirikus sisearhitektide Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla ruumiinstallatsioon „Puhastumine. Purification”, mille tarvis tehti vanakuu ajal peale jaanipäeva 100 kasevihta, muidugi sellel aastal.

Sada kasevihta Reigi kirikus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Rippuvate kasevihtade all laual lebavalt kirjast võis lugeda, et saun oli puhastav, püha ja tervendav paik, kus leidsid aset tähtsad elusündmused sünnist kuni surmani.

Väärikatega Reigi kirikus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sauna asukohta ennast peeti pühaks ja kui oli aeg ehitada uus saun, tuli see ehitada samasse pühasse kohta. Usuti, et kuum saunaaur toob head õnne igapäevastes majapidamistöödes ja isegi kalalkäikude korral. Käitumine saunas pidi olema auväärne – saunaskäija pidi olema viisakas, vaikne ning vältima teatud kõnepruuki ja tegevusi. Võib tunduda kummaline, kuid paljuski aitas just saun meie esivanematel rasketel aegadel püsima jääda ja säilitada eneseväärikust. Korraliku leilikuumuse talumine ja kõva vihtlemine kandsid endas ehtsat eestlaslikku uhkust meie sitkuse ja tugevuse üle. See vastupidavus eristas omasid võõrastest. Arvati, et vihtlemine aitab mõisniku peksulegi paremini vastu pidada. Isegi need, kes saunas ei käinud, pidid austama saunaskäiku ja sellel ajal mitte töötama. Saunas raviti haigeid ning saadeti lahkujaid viimsele teekonnale. Niisamuti aga naised sünnitasid saunas ning nii oli saun koht, kust sai täis terve eluring sünnist kuni surmani.

Kased ja väärikad Reigi kirikus. Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised

KASE PÕLEMINE

Sa arvad küll, et on saabunud vaikne ja
pime öö, mil midagi ei juhtu, ent ometi
hakkab äkki just sinu siniste akende all
põlema kask, nii et valgeid sädemeid

kaselehtedest, tuleniite okstest ja tuha-
ase tüvest, ja kasetoht põleb end uduks
hõljuma luhtadele, voolama jõena läbi luh-
tade ja sel viisil kandma mälestust ühest

kunagisest kasest ikka uutele ja uutele
luhtadele.

(kogust “Kase põlemine”, 1971)

Samal teemal:

HIIUMAA VISCOSAS KUJUNDATAKSE LOOVVÄÄRTUSEID