Koolerat peetakse ohtlikuks nakkushaiguseks
Terviseameti laboris tehtud täiendavad uuringud ei kinnitanud koolera kahtlust. Teiste haigustekitajate laboratoorne uurimine veel jätkub.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenusejuht Juta Varjas selgitas, et kahtlus põhines patsiendi haigustunnustel, reisianamneesil ja haigla labori esialgsetel tulemustel, mis näitas teiste seas ka Vibrio cholera olemasolu. „Teatud haiguste puhul, milleks on ka koolera, vajab lõppdiagnoosi panek referentlabori kinnitust,“ selgitas Varjas. Laboritulemused kinnitasid, et haigestumist ei põhjustanud koolera.
Varjase sõnul oli nakatumine tõenäoliselt seotud välismaal halva kvaliteediga joogivee tarbimisega. „Ebakvaliteetse joogivee tarbimisel võib organismi sattuda lugematul hulgal haigustekitajaid, mistõttu tasub veekvaliteedi kahtluse korral tarbimiseks kasutada pudelivett või keedetud vett, seda nii janu kustutamisel kui ka hammaste pesemisel,“ sõnas ta ja lisas, et tähelepanu tuleb pöörata toidukvaliteedile. „Ohtlikumad on mereannid, kala- ja lihatoidud, mida ei ole korralikult kumutöödeldud. Samuti toidud, mille valmistamisel ei ole järgitud hügieenireegleid: on eiratud toidu säilimisaega või temperatuurireegleid,“ rääkis Varjas.
Terviseamet tuletab meelde, et välisriikidesse reisides tasub end kurssi viia sealsete terviseohtude ja vaktsineerimissoovitustega. „Haiguste endeemilistesse piirkondadesse reisides tuleb arvestada sealsete ohtudega. Nakkushaigused ei tunne riigipiire ning reisilt võib tuua kaasa meie oludes harvaesinevaid nakkuseid,“ sõnas Varjas. Seetõttu on oluline järgida rahvusvahelisi tervisejuhiseid, teha vajadusel reisiks vajalikud vaktsiinid ja võtta kaasa vajalikud ravimid ning kaitsevahendid. Eksootilistesse riikidesse minnes tasub konsulteerida reisimeditsiinikabinetiga, mis on leitavad Terviseameti kodulehelt.
Koolerat peetakse ohtlikuks nakkushaiguseks. Haigus levib peamiselt Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Lõuna-Aasias. Haigus levib saastunud vee- ja toiduga ning inimeselt-inimesele mustade käte vahendusel. Haigestumisega kaasneb kõhulahtisus ja oksendamine. Haigus võib kulgeda väga intensiivselt ja põhjustada suurt vedelikukaotust, mis halvimal juhul lõppeb surmaga.
Haigust on kergesti võimalik ennetada, järgides hügieeni- ja toiduohutuse reegleid. Euroopas registreeritakse koolerat sissetoodud juhtudena, kui inimesed on nakatunud endeemilisi piirkondi külastades. Haiguse leviku tõenäosus on Euroopas tänu joogivee- ja toidu kvaliteedile ning arstiabi kättesaadavusele madal.
Viimane koolerasse haigestumine registreeriti Eestis 1993. aastal, mil toodi sisse kaks haigusjuhtu Türgist.
Samal teemal:
EESTIS KAHTLUSTATAKSE ÜLE 31 AASTA JÄLLE KOOLERASSE NAKATUMIST