Hiiumaa vabadussõja monumendi betoonist kehandid. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Läinud nädala laupäeval tegid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad kolmepäevase väljasõidu Hiiumaale, kus korraldaja kutsel reisis kaasa ka Külauudiste reporter. Ootuspärane olnuks reisikirjadega alustada esimesest päevast, aga Pühalepa kiriku ette kavandatud Hiiumaa vabadussõja monumendi valmimise viibimine näis sedavõrd aktuaalsena, et jättis hetkel kõik muu tagaplaanile.
Meile vastu tulnud teejuht osutas esimese asjana betooni valatud rajatistele, mis praegu märgistab valitsuse otsust jätta Hiiumaa Vabadussõja mälestusmärk teadmata ajaks valmimise ootele. Hiidlased mäletavad hästi 2020. aasta oktoobris sündinud Vabariigi Valitsuse otsust eraldada Viljandi linnavalitsusele pool miljonit eurot Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamiseks Viljandi linnas. Hiidlastel polnud midagi selle vastu, aga tahtsid, et Toompeal koheldakse neidki võrdväärselt.
Sõjas langenute mälestuseks Pühalepa Püha Laurentsiuse kiriku seinal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pühalepa Püha Laurentsiuse kirikus asuv mälestustahvel on Hiiumaal ainus Vabadussõjale pühendatud mälestusmärk. Sakraalhoone põhjaseinal rippuva puitraamistusega valgeks värvitud plekktahvlil seisab mustas kirjas tekst: “Sõjas Langenute/Mälestuseks.” Selle juurde on märgitud seitse maailma- ja kaks Vabadusõjas langenu isanime, sünni- ja surmaaegadega nime. Tahvli valmistaja ning avamise aeg: “A.Karo. 14. IV 1923”. Õnneks elas mälestustahvel peidetult Nõukogude okupatsiooniaja üle ja võidi taasavada 1993. aasta 22. juunil – pärast seda, kui vahepeal viljalaona kasutatud hoone pühitseti uuesti kirikuks.
Seni on jäänud Hiiumaa ainsaks maakonnaks, kus puudub Vabadussõja mälestusmärk. 2014. aasta oktoobris käsitles Helen Mihkelson teemat Postimehes: „Paraadi võõrustav Hiiumaa ainsana mälestusmärgita”. Toona nentis Vabadussõja Ajaloo Seltsi esimees Jaak Pihlak ajakirjanikule, et monumendi puudumise taga on fakt, et saar kuulus varem Läänemaa alla. „Ent usub ka, et oma mõju oli ka sellel, et Hiiumaa oli tollal suhteliselt vaene kant ja arusaam iseseisvuse vajadusest ei olnud väga levinud,” vahendas ajakirjanik Jaak Pihlakut.
Mälestusmärgi rajamise eeltöödega alustati 2016. aasta küünlapäeval, kui Hiiu maavanema korraldusega moodustati 18-liikmeline Vabadussõja mälestusmärgi komisjon. Sama aasta jaanikuul valiti mälestusmärgi asukohaks Pühalepa kiriku esine ala, mis on hästi ligipääsetav, avar ja ajalooliselt väärikas asukoht. 2017. aasta septembris kuulutas Hiiumaa Muinsuskaitse Selts koostöös Hiiu Maavalitsuse ja Hiiumaa valdadega välja mälestusmärgi ideevõistluse „Vabadussõja mälestusmärk Hiiumaal”. Kavandatud mälestusmärk pidanuks jäädvustama kõigi Vabadussõjas osalenud Hiiumaa meeste nimed.
Hiiumaa vabadussõja monumendi betoonist kehand. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tähtajaks, järgmise aasta jaanuaris esitati 15 võistlustööd. Žürii üksmeelsel otsusel anti peapreemia võistlustööle „Ohverdus”, mille autoriks osutus Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna magistrant Sander Paljak. Valminud on mälestusmärgi projekt ja väljastatud ka ehitusluba. Arhitekt Paljaku loodud projekti alusel on tegemist spiraalselt lahtirulluva ühe kuni viie meetri kõrgustest metallpaneelidest koosneva skulptuuriga, mille ümbermõõt umbes 20 meetrit ja mida ümbritsevad graniitkivid.
Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi poolt võetud hinnapäringute alusel oli hinnanguline maksumus 450 000 eurot. Raha on selts lootnud leida nii eraannetajatelt, riigilt kui ka omavalitsustelt. 2020. aasta augustis läkitas Dan Lukas Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi nimel Kultuuriministeeriumile taotluse toetada Hiiumaale mälestusmärgi püstitamist.
Annetused mälestusmärgi toetuseks
Swedbank
EE192200221070676528
Makse saaja: Hiiumaa Muinsuskaitse Selts
Selgitus: Vabadussõja monument
Valitsuse koostatud 2022. aasta riigieelarve eelnõus oli Hiiumaale Vabadussõja monumendi rajamiseks eraldatud 500 000 eurot. Eraldati 250 000, teine 250 000 anti kiriku kellatorni katusetöödele.
Mälestusmärgile ajakapsli asetamiseni jõuti mullu 23. augustil, kuid rahapuudus võib edasist asjade käiku oluliselt mõjutada.
Mälestusmärgi põhidetailid on valminud Soome Iin Konepaja tehases.
Metallosa peale paigaldatavad nimetahvlid on veel puudu ja eelarvega katmata, need tuleb kinnitada tehases. Värske uudisena on kohalik Leader nimetahvlite rahastuse toetust toetamas. Seega on metallitööd vaja lõpetada.
Hiiumaa vabadussõja monumendi betoonist kehand. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Paljaku tehtud detailide paigaldamine on pannud kogukonna ootusärevusse. Rajatise lõplik maksumus on hetkel teadmata. Hinnanguliselt 430000, algne projekt on saanud olulisi täiendusi ja seega keerukam ja kulukam.
“Üks pool on kunstiline külg, mis igal mälestusmärgil on oluline, eriline. Selle puhul on erilisus seotud veel sellega, et me plaanime mälestusmärgi peale panna lisaks langenutele ka kõik osalejad. Tänane number, mida me teame, on 1202. See on värske seis, aga ilmselt see muutub natukene, aga mitte suurusjärkude võrra,” selgitas Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi esimees Dan Lukas 2020. aasta septembris rahvusringhäälingule. Praeguseks teatakse, et Vabadussõjas osalenud hiidlasi, kelle nimed jäädvustatakse mälestusmärgile, on kokku 1715.
Samal teemal:
KÜLAUUDISTE INFOVESKI KOOS TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽI VÄÄRIKATEGA ÕPPEREISIL HIIUMAAL