RÄÄMA FOLKLOORIPÄEVAL EI PIDUTSENUD ÜKSNES RÄÄMAKAD

Kokkuvõtlik video ja fotogalerii

Rääma Folklooripäev 2024 Pärnus. Video: Urmas Saard / Külauudised

Rääma Folklooripäev 2024. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Urmas Saard, reporter

„Tänane Rääma Folklooripidu sai just selline nagu ta on – rõõmus, hoogne, siiras kõigile maitsetele midagi ja lihtsalt tore. Pidu sai peaaegu kuus tundi pikk ja emotsioone kuhjaga,” kirjutas läinud nädala laupäeva hilisel tunnil Terje Ojaste ühismeedia seinale.

20. aprillil toimunud oluline kultuurisündmus oli publikule vaatamiseks ja kuulamiseks täiesti tasuta. Samas jäeti tilluke võimalus toetuspanuse andmiseks Pärnu Aianduse- ja Mesinduse Seltsimaja räästakasti ehituseks.

Esimene Rääma folklooripidu toimus 1996. aasta küünlakuul Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsimajas. „Kuna tantsu- ja laulukollektiivide huvi osaleda aina kasvas ning Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsimaja ruumid jäid kitsaks, siis alates 1999. aastast peetakse Rääma folklooripidu Pärnus Rohelisel tänaval asuvas Nooruse Majas. Tänavu 27. korda,” selgitas Ojaste. Linnajao folklooripeo esimene eestvedaja oli Aime Oitsalu, kuid nüüd juba üle kümne aasta veab seda ülivahvat üritust Terje Ojaste. Viimased seitse aastat võtavad osa pärimuspäevast ka koolide ja lasteaia lapsed.

Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsi korraldatud Rääma Folklooripäeva viljelist mitmekesisust kogunes jälgima tublisti enam kui sada pealtvaatajat-kaasaelajat. Ega rohkem põrandapinda ei jätkunudki, sest istmetevaba ruumi pidi jätma ka esimese toolirea ja lava vahele tantsijatelegi.

Ja kohe pärast Anu Randmaa põllede näituse avamist kuulutati folklooripäev avatuks. Põranda hõivasid Pärnu Liblika lasteaia mudilased, kelle juhendajad Timo Dreimann ja Sirje Sossi.

Meeleoluka mudilaste etteaste järel sai sõna Häädemeeste huviteater, kelle näitlejad naerutasid pärast esimest lavale tulekut vaatajaid pisarateni veel kolmel korral. Palju aastaid seda edukat huviteatrit juhendav Aire Koop rääkis, et raamatu „Eestlase käsiraamat. 100 asja, mida õige eestlane teeb” autor Mihkel Raud on andnud neile õiguse tuua näitemänguliselt lavale sketše “tõelise eestlase” väljaselgitamiseks, mis pole paraku küll siiani täiel määral õnnestunud. Seda olenemata asjaoludest, mida mõtleb või arvab tädi Maali, pealinna külastav väliseestlane või igaviku rajale lahkunud Kihnu Virve. Siiski sai naerupisarates selgeks tõsiasi, mida on kinnitanud Jakob Hurt: “Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab.”

Küllap annavad pikalt kestmisele hoogu ka Raido Koppeli juhendatud Lõbusad Lõõtsad. Kuid hinge liigutas Tammsaare koolis õppiv ukraina tütarlaps Auhiil Aliieva, kelle laulusõnad polnud küll mõistetavad, aga mingit sõnumit kandis ka häälehelin ja ilmekas käte liikumine. Juhendaja Valentina Sutt. Rita Milova juhendamisel laulsid laval ja tantsisid lava ees Mai kooli tüdrukud.

Pärnu Ingerisoomlaste selts ei piirdunud Katrin Hildunen-Alvela juhendamisel üksnes laulmisega. Vaheldust lisasid tavandilised mängud, mis kohati kiskusid päris lõbusaks rabelemiseks.

Terje Ojaste, Rääma Folklooripäeva eestvedaja. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kõigil esinejatel peatumine isegi mõnesõnaliselt võtaks aega ja ruumi väga pikalt, aga võib kinnitada, et igale maitsele leidus midagi ilusat ja head. Võib siiski märkida sõnaga teisigi esinejaid:

Pärnu Vabakooli Ristikhein tantsurühmad (juh: Pille Avamets), Pärnu Spelmaslag (juh: Erhard Ohlhoff), Tantsurühm Kevade ((juh: Viive Reiman), Seljametsa Teatristuudio lapsed (juh: Krista Vessmann), Rannalised (juh: Terje Ojaste), Kunglarahvas (juh: Reeli Tänavsuu), Ukerdajad (Alari Janson).

Muidugi olnuks mõeldamatu pidu ilma Räämakate esinemiseta. Nende juhendaja on Alli Põrk. Kogu kauni päeva lõpetas simman pillimängude saatel Palat Nr 7, juhendaja Mati Vürst.

Aasta folkloori suursündmust viisid läbi alati säravad Aire Koop ja Krista Vessmann. Koostöös Maarjakodu noortega valmisid kunstipäraselt imelised keraamilised päevalilled, mille valmistamist juhendas suurepärane ja andekas kunstiõpetaja Ene Tapfer, kes on pälvinud Paikuse osavalla vapimärgi. Keraamilised päevalilled kingiti mälestuseks kõigile esinejatele.

„Nooruse Maja sai terve päeva täis rahvakultuuri,” nagu lausus Pärnu abilinnapea Ene Täht, kes ka ise viivuks esinejate ringiga liitus.

Samal teemal:

PÄRNUMAA KIHELKONDADE PÕLLED NOORUSE MAJAS

Share via
Copy link
Powered by Social Snap