Veel viimaseid päevi käib kibe töö Keskkonnaagentuuri Kabli rõngastusjaamas, kus sügisrände ajal rõngastatakse sadu linde päevas. Aga kuhu need rõngaga linnud edasi lähevad, kaua nad elavad ja kas välismaal rõnga jalga saanud linnud ka Eestisse vahel jõuavad? 2023. aasta põnevamatest rõngaleidudest kirjutab Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Kaarel Kaisel Keskkonnaagentuuri blogis:
Rõngaga või rõngata, selles on küsimus
Aastaaeg ja ilmad on parajad, et teha suurem laar teed ja istuda arvuti taha andmeid kokku võtma. Täpselt selliselt toimetas meie oma eluslooduse osakonna spetsialist ja korrespondent Matsalus, Kaarel Kaisel, ja võttis ette selleaastased rõngastatud lindude taasleiuandmed.
2023. aasta jooksul on saabunud Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskusele mitmeid huvitavaid meil rõngastatud lindude taasleide, aga ka mujal rõngastatud isendite kohtamisi Eestis. Nüüd aga kõigest kronoloogilises järjekorras.
22. jaanuaril vaatles Heikki Luhamaa Hiiumaal Kootsaares kahte värvirõngastega merirüdi. Liik on meil väikesearvuline talikülaline ja tema nägemine muul ajal on pea võimatu. Üks lindudest oli saanud rõnga möödunud aastal Turu lähedal Saaristomerel, teise rõnga numbrid jäid kahjuks lõpuni tuvastamata, aga kõigi eelduste kohaselt peaks olema rõngastuskohaks Teravmäed. Sellest saarestikust on seni teada meil vaid üks leid ja seegi oli samast liigist.
Aprilli esimestest päevadest on kaks jõgitiiru leidu Senegalist. Vanem lind sai rõnga Tõstamaa Heinlaiul suvel 2014 (rõngastaja Kert Rannaste) ja noorem 2018. aastal Tõstamaa Kivilaiul (Kulno Nauts). Senegal on riik, kust tuleb peamiselt tiirudega seotud leide. Enim on neid tutt-tiirudest, aga ka jõgitiirude leide on kümmekond.
3. aprillil saabus meie kühmnokk-luige vaatlus Venemaalt Tveri oblastist. Lind rõngaga SA 2589 oli saanud oma märgise Pärnu lahes Sangelaiul 2007. aasta suvel (rõngastaja Peeter Raja). See teeb linnu vanuseks vaatluse hetkeks 15 aastat 8 kuud ja 29 päeva, mis on ka teadaolevalt kühmnokk-luige vanuserekord Eestis.
Teine vanuserekord tuli 1. mail Keila lähedalt, kus fotograaf Tarmo Sammal pildistas suur-konnakotkast jalarõngaga A 8668. Lähemal uurimisel selgus, et tegu on teadaolevalt Eesti vanima (16 aastat, 9 kuud ja 16 päeva) konnakotka vaatlusega, sest rõnga sai see lind jalga juba 2006. aasta suvel.
Juuni viimastel päevadel leiti meil 2021. aasta märtsis Lõuna-Aafrikas Kapplinna lähedal rõnga saanud jõgitiir, kes oli takerdunud juuni viimastel päevadel Umalaiul taimestikku ja vabastati sealt uue rõngaga (rõngastaja Arvo Täll). Meie rõngaga tiire satub küll pea iga-aastaselt Aafrika lõunaotsa (LAV, Namiibia), aga sealmail rõngastatud linde kohtab Eestis üliharva.
Augusti lõpul vaatles Viive Kiis Vilsandi rahvuspargis Nootamaal vöötsaba-vigle, kes oli metall- ja värvirõngad saanud 2012. aastal Terschellingu saarel Hollandis. Ka tema puhul on tegu ühe harvaesineva ja meilt ainult läbirändava liigiga.
Aasta kõige “magusamaks” kuuks osutus aga september.
6. septembril püüti Hendayes Prantsumaa-Hispaania piiri lähedal tiigi-roolind, kes sai meie rõnga alles käesoleva aasta 24. juulil Häädemeestel Pulgoja linnujaamas (rõngastaja Joosep Ailiste).
9. septembril vaatles Merike Hiibus värvirõngastega randkiuru Põhja-Malusil. Tegu on selle liigi esimese värvirõngastega linnu vaatlusega Eestis. Rõnga ja värvid sai lind alles käesoleva aasta augustis Helsingis.
13. septembril püüti Iisraelis kinni samuti Häädemeestel Pulgoja linnujaamas (Joosep Ailiste) rõnga saanud kuldhänilane. Ka see liik on meil vähearvukas ja seega saab ka harva rõngaid ja veel harvem tuleb neist taasleide. Senine ainuke väljaspool Eestit püütud lind oligi piiriäärsest Ainažist Lätimaalt.
Lõpetuseks veel kaks põnevat leidu Lähis-Idast. 25. septembril püüti Süürias Idlibi lähedal Aarne Otsa Sürgaveres 2021. aastal rõngastatud mustpea-põõsalind. Ka sellest riigist oli siiani vaid kaks meie rõngastuste taasleidu – mõlemad mustpea-põõsalinnud. Mis teeb teate eriti vahvaks on see, et see ei tulnud tavalist rada pidi postkasti, vaid araabiakeelse teatena ühe Keskkonnaameti töötaja Facebooki aadressile. Õnneks olid andmed enam-vähem tuvastatavad ja leid sai registreeritud.
Teine huvitav leid on pärit samuti Iisraelist, kus 30. septembril püüti meil juulis, jällegi Häädemeeste linnujaamas, rõngastatud roo-ritsiklind (rõngastaja Irja Tammekänd). Ka see liik pole just tavaline, kes leide annaks, seda enam, et nii kaugelt maalt (senised leiud Lätist ja Tšehhist).
Vastuseks pealkirjas esitatud küsimusele – kindlasti rõngaga! Rõngastatud linnud annavad taaspüügil aimu kui kaua üks või teine linnuliik elada võib, kus liigid talvituvad või hoopis suve veedavad, milline on nende rändamise ajakulu ning millised on pikaajalised muutused lindude rändefenoloogias ja arvukuses. Selleks, et saaksime kõiki neid andmeid koguda ja teid ikka ja jälle põnevate rõngastusfaktidega kosutada, andke meile kindlasti teada kui märkate rõngaga lindu. Ka praegusel lindude rände ajal võib kogemata mõni selline näiteks kaadrisse või vaatlustoru ette sattuda. Täpsemat rõngastusstatistikat vaata Keskkonnaportaalist.