ELUTERVEELU TOITUMISEST JA LIIKUMISEST AASTATES 60+

Fotogalerii

Urmas Saard, reporter. Foto: Helen Parmen

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppepäev kujunes eile, 4. oktoobril, mitmeti üsna tavatuks, mille sarnast ei mäleta hästi kõigi eelneva 14 aasta kestel.

1 2 ►

Ühel ja samal ettekandel „Eluterveelu toitumisest liikumisest 60+” osales kaks loengupidajat, Merle Einola ja Kristi Kuusmik-Orav. Hestia Hotel Strand Jurmala saali sisenejad võisid maitsta umbrohule sarnanevat rohelist, võtta väikese tervisliku „napsi”. Pihku pisteti tennisepall ja soovijatele mõõdeti sümboolse tasu eest kummilinti; näpuvahele anti õhuke teatmik „Eluterveelu”, mille idee ning teostus pärineb Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi eriala üliõpilastelt ja on kokku pandud Läänemaa väärikate tervisepäevaks. Brošüüri sisekaanele on kirjutatud Soome sporidfilosoof Lauri Pihkala seisukoht: „Me ei lakka liikumast seetõttu, et vananeme, vaid vananeme seetõttu, et lakkame liikumast”.

Teatmiku pooltelt lehekülgedelt leiab juhiseid üheksale harjutusele kummilindiga. Seejärel on näidised tennisepalliga jalatallamassaažiks ning sõrme- ja käelihaste tugevdamiseks. Järgnevad koduse tasakaalutreeningu juhised. Lõpuks juhitakse kokkuvõtlikult tähelepanu kuuele asjale: igasugune liikumine tuleb tervisele kasuks ka siis, kui liikumisvõime on piiratud; treeni lihaseid kaks või rohkem korda nädalas; tee tasakaaluharjutusi kolm või rohkem korda nädalas; säilita liigesliikuvus ja lihaselastsus venitusharjutustega; vii miinimumini igapäevane istumis- ja ekraaniaeg; viibi ja liigu värskes õhus. Raamatukese lõpulehekülgedelt ka valik tervislikke toidurretsepte.

Tervisliku toitumisega alustas loengut Kristi Kuusmik-Orav, keda pärnakad on harjunud küll rohkem nägema fotokaameraga liikumas. Aga elu ise on sundinud teda tegema toitumises korrektiive ja nüüd on tal teistelegi oma kogemustest võetud teadmisi jagada.

Esimese asjana tuleks söömisel lähtuda neljast põhimõttest: vastavusest vajadusele, mõõdukusest, tasakaalustatusest ja mitmekesisusest. Kristi sõnul toetab hapendatud toit meie tervist. Tähtis koht on kiudainetel ja kasulikud on mikroorganismid.

Küsimusele, miks peaks üldse toitumisele tähelepanu pöörama, nimetas ta mitmeid põhjuseid. Õige toitumine tagab tugevama immuunsüsteemi ja võimaldab kauem võimalikult tervena elada. Oluline on leida alternatiive suhkrule. Veel rikastavad toidulauda kasulikud rasvhapped, idandamine ja hapendamine. Kristi soovitas väga soojalt lugeda Rain Kuldjärve raamatut hapendamisest: „Fermentatsioonist – ausalt ja avameelselt”.

Paarikümne minuti rääkimise järel teatas Kristi, et aeg on toolilt tõusta ja ennast liigutada. Merle Einola tõi lavale paar tooli ja tutvustas harjutusi toolil istujale ja toolilt püsti tõusjale. Paljudele tuli üllatusena, mida saab tennisepalliga teha. Merle lükkas palli soki sisse, viis sokiga käe üle õla nii, et pall jäi abaluude kohale rippu ja selgitas võimalust nõndaviisi vastu seina toetudes selga masseerida. Prooviti ilma käte abistava toeta toolilt tõusmist, samuti ühel jalal seismist tasakaaluharjutuseks. Viimase puhul on lubatav ka õrn suurevarba otsaga toetamine. Katsetused tõid paljude põskedele lõbusa naeratuse.

Miks siis ikkagi on regulaarne liikumine oluline? Eks ikka tervise hoidmiseks, haiguste ennetamiseks ja normaalkaalus püsimiseks. Lihasjõu ja funktsionaalse võimekuse säilitamine suurendab igapäevast toimetulekut ja tagab sotsiaalset aktiivsust. Nii peaks igal päeval vähemalt pool tundi pühendama vastupidavusharjutustele, milleks on tavaline kõndimine, ka kepikõnd, mida Pärnus ja Sindis on palju aastaid kutsunud tegema Sirje Soovik. Samuti teeb head jalgratta pedaalimine, ujumine, muru niitmine, rohimine.

Eakate sihtrühmale suunatud EluTerveElu loengutesarja elluviimist on toetanud ja aitanud rahastada Pärnumaa Arenduskeskus ja Pärnumaa Spordiliit.