Muinsuskaitsekuud korraldav vabaühendus Eesti Muinsuskaitse Selts avab kuu tavakohaselt rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval, 18. aprillil, tehes seda tänavu avalikkusele vähem tuntud paigas Pirita kloostris. Muinsuskaitsekuu kestab kuni rahvusvahelise muuseumipäevani 18. mail.
Igakevadist muinsuskaitsekuud tähistatakse Eestis alates aastast 1985. Aastatega on muinsuskaitsekuu muutunud oodatud viljesündmuseks, mis toob inimesi lähemale ajaloo- ja kultuuripärandile. Kogu kuu jooksul toimuvad eri paigus heakorratalgud mälestistel ja kultuuriloolistes paikades, praktilised töötoad, ringkäigud ja ekskursioonid, muinsuskaitse seminarid ja konverentsid, avalikud arutelud, näeb näitusi ja filme. Enamikke sündmusi korraldavad vabatahtlikult oma ala parimad asjatundjad – muinsuskaitsjad ja ajaloolased. Lisaks Eesti Muinsuskaitse Seltsile panustavad muinsuskaitsekuu ettevõtmistesse mitmed kodanikuühendused, seltsid, omavalitsused ja muuseumid.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige Helle Solnask nimetab mõningaid näiteid eelseisvatest tegemistest. 21. aprillil leiab aset bussireis Pitkapoiste lahingupaikadesse ja Tiefi valitsuse põgenemisteele. 27. aprillil peetakse Tallinna Linnamuuseumi Kodu-uurimise ringi 60. aastapäeva konverentsi. Võetakse ette talgud Hiiu-Rahu, Kaitseväe ja Mõigu kalmistutel. 5. mail minnakse ringkäigule Keila Miikaeili kirikuaeda ja kirikusse, võimalus ronida torni ja võlvide peale. 9. mail korraldatakse bussireis Narva, hiljuti muinsuskaitse alla võetud vangilaagri kalmistule. 11. mail toimub õppereis Lõuna-Läänemaa muinas- ja keskaega. Pika traditsiooniga seminaride sarjas „Väärtuslikud Eesti väikelinnad“ korraldatakse 17. mail ajaloopäev Antslas. Kogu kava täieneb iga päev ja see on jälgitav muinsuskaitsekuu lehel.
Muinsuskaitsekuu pidulikul avamisel Pirita kloostris osaleb toreda tava kohaselt kultuuriminister, sellel kevadel siis Heidy Purga. Pirita kloostri poolt tervitab Lagle Parek. Kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.
Muinsuskaitsekuu avamisel tunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts teenetemedalite ja tänukirjadega vabatahtlikke, kelle töö Eesti kultuuripärandi hoidmisel on teistelegi eeskujuks ja kes on muinsuskaitseliikumist jõu ja nõuga toetanud.
1997. aastal asutas Eesti Muinsuskaitse Selts Karuteene medali, mis antakse inimesele või organisatsioonile, kes Eesti avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti kultuuripärandile, ajaloolistele traditsioonidele või institutsioonidele. Ka tänavu laekus seltsi juhatusele mitmeid ettepanekuid Karuteene medali kandidaatide osas.
KU päevatoimetaja