Foto: Urmas Saard / Külauudised
Käesoleva aasta viimase loengu pidas Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Rapla kohtutäitur Õnne Pajur.
Erandlikult juhatas tänase õppepäeva sisse Pärnu väärikate ülikooli nõukoja liige Endel Mölder, kes õnnitles mõned päevad varem sünnipäeva tähistanud väärikate ülikooli projektijuhti Mari Suurvälit, öeldes hakatuseks palju kordi kuuldud sõnad: „Meie Mari!”
Õnne Pajur rääkis Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala täissaalile suure põhjalikusega kõigest, mis kohtutäituri töövaldkonda hõlmab ja pisut enamatki ning vastas ettekande kestel esitatud rohketele küsimustele. Tublisti üle pooleteist tunni kestnud loengul rääkis ta õigest finantskäitumisest, võlgnevuse tekkimisest, kohtuvälisest võlgade sissenõudmisest ehk inkassomenetlusest, maksekäsu kiirmenetlusest, vara pantimisest, kinkimisest, testamendist, ka kohtutäiturist endast ja paljust muust.
Alustades sellest, kuidas käituda ja mida teha, et võlgu ei tekiks, jagas Pajur lihtsaid soovitusi: täida rahalised kohustused tähtaegselt; väldi võimalusel laene, liisinguid ja järelmakse; hoidu liigsest usaldusest; mõtle hoolega enne kohustuste võtmist; võlgnevuse tekkimisel püüa see tasuda enne kui sekkub erasissenõudja või kohus ja seejärel kohtutäitur; püüa võlausaldajaga saada kokkuleppele maksegraafiku alusel tasumises.
Teadlik tasub olla vananenud inkasso nõuete osas. Saades ootamatult inkassofirmalt nõude, milles palutakse aastate tagune võlg ära maksta, siis oleks tark tegu sellega oodata, sest: „Kui nõue on üle kolme aasta vana ja seda ei ole kohtu kaudu sisse nõutud, on võlgnevus aegunud ja see ei kuulu enam tasumisele,” selgitas kohtutäitur.
Kasulik on teada, et kinkides enda vara ei ole sa enam vara omanik. Selleks saab isik, kellele oma vara kinkisid. Kuid kinkija võib kinkelepingust ka taganeda juhul kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedaste suhtes üles jämedat tänamatust. Samuti juhul, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. „Kui kinkija kingib oma vara ja jääb sinna elama, tuleks kindlasti kinnisturaamatusse teha kanne vara tasuta isikliku kasutuse kohta kuni õigustatud isiku surmani,” rõhutas Pajur. Kingituse tagasivõtmine on siiski väga keeruline ja vaevarikas ettevõtmine ning on võimalik üksnes kohtu kaudu.
Kokku tuleb suhteliselt tühise 12 euro suuruse nõude korral lõpuks ära anda 60 või 78 eurot
Endast kõneldes rääkis Pajur, et kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Kohtutäituril on ametimärk ja -pitsat. Palka ta ei saa. Käesoleval aastal tegutseb Eestis 39 kohtutäiturit.
Huviga kuulati, mis juhtub nõudega kohtutäituri juures. Näiteks on täitemenetluse algatamisel nõude suurus tosin eurot. Siis tuleb arvestada, et sellele lisandub kohe täitemenetluse alustamise tasu 18 või 36 eurot. Lisaks veel kohtutäituri tasu summas 30 eurot. Kokku tuleb suhteliselt tühise 12 euro suuruse nõude korral lõpuks ära anda 60 või 78 eurot.
Küsimusele, kui suured on kohtutäituri õigused, ilmnes, et need on tõsiselt suured.
Veidi ehmatavalt mõjus kuulajatele lapse õigus ülalpidamisele. See tähendab asenduskohustust – elatis mõistetakse välja vanavanematelt. Näiteks, kui mees jätab lapsele alimendid maksmata, tuleb mehe vanematel maksta naisele, lapse emale, saamata jäänud raha ühe kuu lõikes. Nii võib see kohustus kesta mitmete kuude kaupa.
Pajur selgitas ka nõude täitmise aegumisest. Täitmisele edastatud nõuete puhul on aegumistähtajad järgmised: tsiviilnõue aegub kümne aastaga; rahatrahvide aegumine on neli aastat; rahalise karistuse aegumistähtaeg on seitse aastat ja maksunõuded kestavad viis aastat.
Muidugi jääb üldsõnalisest ülevaatest väheks, et olla teadlik kõigist üksikasjadest, aga siiski andis kohtutäituri loeng olulisi teadmisi, mis õpetab probleemide tekkimisel targalt toimima.
Urmas Saard & Kärt Saard