Fotogalerii
Täna möödub legendaarse orkestrijuhi Voldemar Taggo sünnist (1887 Narva – 1960 Pärnu) 135 aastat, mille puhul avati maestro auks Pärnus mälestuspink.
Mälestuspink asub Supeluse tänava ja ranna kõlakoja vahelise jalgtee ääres, kuhu kella neljaks kogunes koos pressi töötajatega täpselt poolteist tosinat inimest. Teiste hulgas mitmed tema lähedased.
Marvi Taggo soovil siinses tähendusrikkas paigas
Taggot seob Pärnuga pikaajaline muusikategevus. Tema juhatusel kuursaali taga kõlakojas toimunud suvemuusikaorkestri kontserdid olid lahutamatu osa Pärnu suvedest. Just seepärast avatigi Taggole pühendatud mälestuspink tema tütre, laulja Marvi Taggo soovil siinses tähendusrikkas paigas – omaaegse rannasalongi ja kõlakoja kõrval asuvas pargis. Pärnu linnavalitsuse kultuurinõunik Mart Tõnismäe ütles, et avatud mälestuspink ei peaks jääma ainsaks ja ligemale paarkümmend aastat tagasi avatud Raimond Valgre pronksskulptuuri lähedusse paigaldatakse veel teisigi muusikutele pühendatud pinke.
Pidulikku sündmust kaunistasid Chris Sommeri trompetihelid ajastukohase muusikaga. Esimese loona mängis ta Jaak Joala „Unustuse jõel”, järgnesid Raimond Valgre „Õige valik” ja Gennadi Podelski „Pärnu legend”. „Viimast on Ardo Juhkov siinsamas koos orkester Pärnuga mänginud aastal 1981,” ütles Sommer.
Endla teatri direktor Roland Leesment jagas kohalviibinuile mitmeid olulisi teabekilde Taggo elust, mida oli erinevatest allikatest kokku kogunud.
Narvas sündinud Voldemar Taggo lõpetas 1908 Peterburi konservatooriumi, kus õppis Jaan Tamme metsasarveklassis. Peterburi orkestrites mängis ta kuni aastani 1909. Aastatel 1911–1915 juhatas ta Peterburis teatri orkestrit ja suviti Sevastoopoli orkestreid. Taggo oli 1918–1920 Vanemuise orkestri, 1920–1922 Kuperjanovi polgu orkestri ja 1920–1921 soomusrongi diviisi orkestri dirigent.
Perioodil 1922-1936 oli Tallinna kinoteatrites „Grand Marina” ja „Gloria Palace” orkestrijuht, illustreerides tummfilme ja täites seansside vahelisi pause orkestrimuusika ning solistide saatega. Aastail 1937 – 1940 töötas ta Riigi Ringhäälingu orkestri dirigendina.
traditsiooniga jätkas aastatel 1960-1974 Ilmar Tõnisson
Pärnuga seob dirigenti pikaajaline muusikategevus, mis kestis enam kui poole tema elust. Pärnu ranna kõlakojas peetud suvemuusikaorkestri kontserdid olid ennesõjaaegse Pärnu suvede lahutamatu osa. Selle traditsiooniga jätkas aastatel 1960-1974 Ilmar Tõnisson, kes samuti viibis tänasel mälestuspingi avamisel ja jutustas möödunud aegade meenutusi ning tutvustas ühte suurt raamitud fotot, millel on kiri: „Pärnu suvemuusika sümfooniaorkester (1960-1974). Dirigent Ilmar Tõnisson 07. 1973 Pärnu kõlakoda.” Ilmar Tõnissonil oli võimalus kontserdikavade koostamisel kasutada Taggo rikkalikku noodikogu.
Leesment vahendas viiuldaja Arnold Antoni meenutust: “Voldemar Taggo mahukas hästikorraldatud noodikogu võimaldas esitada mitmekülgset repertuaari alates kõrvupaitavast viisirikkast kergest muusikast ooperikatkendite ja sümfooniateni välja. Sageli esinesid kahetunnise kava täiendaval sisustamisel solistid. Üldse oli ta inimesena ja muusikuna väga koloriitne kuju. Populaarne kogu Pärnus”.
1940-1950 tegutses Taggo Endlas muusika- ja orkestrijuhina.
Teatri direktor tsiteeris veel Valter Ojakääru meenutust: „Endla aegadest rääkides on elavalt meeles naudingut pakkunud operetid „Silva”, „Mariza”, „Rose-Marie” ja lava ees saali põrandal kitsukesse aedikusse kokkusurutud orkestrit juhatamas hallipäine dirigent. Orkester oli üsna väike, töö pingeline – 19 mängijat olemasolevate võimaluste juures, kõlas esitatu aga hästi. Taggo oli nõudlik dirigent, kes teadis jooksvat repertuaari peast ja võis mõnele patustajale üsnagi mürgiselt öelda.”
Leo Soonpää kirjutas Rahva hääles operet „Mariza” etenduse järgselt: „Mulle tundub, et Estonial on Endlalt õppida. Mõtlen siin pärnakate esinemisest ilmnevat mängurõõmu ja vitaalsust. Siin olid suured teened ka Voldemar Taggol, kes lavastuste muusikalisest küljest ei rahuldunud keskpärasusega.”
Pärnu muusikaelu polnud omal ajal võimalik lahutada Voldemar Taggost
Arnold Anton on veel öelnud, et meeldivad vokaalpartiid ja korrektne saatemuusika, mis pakkusid sel süngel ajajärgul koos suursuguste lavadekoratsioonide ja kostüümidega ülimat naudingut ja rõõmsat meelelahutust. „Neis publikut köitvais lavastustes oli märkimisväärne roll suurte kogemustega muusikajuhil Voldemar Taggol,“ lausus Arnold Anton. Leesmenti sõnul kasvasid Endla operetilavastuste toel välja hiljem tuntuks saanud operetisolistid Therese Volmer, Sophie Sooäär, Ellu Meister, Viktor Taimre, Herta Elviste, Mare Voog, Bruno Mitt ja teised.
1950. aastal, kui otsustati Endla operetiga lõpp teha, kutsuti dirigent Taggo koos lauljannast abikaasa Annaga Estoniasse. Aga Taggo eelistas perega Pärnusse paikseks jääda.
Temast sai Üleliidulise Autoriõiguste Kaitse Valitsuse Eesti vabariikliku osakonna Pärnu volinik.
„Pärnu muusikaelu polnud omal ajal võimalik lahutada Voldemar Taggost,“ on selgitanud Valter Ojakäär.
„On rõõm, et täna saab siin avatud väljapaistva muusikategelase meenutuseks pink. See on koht, kus vaadata ajas tagasi ja meenutada maestrot Voldemar Taggot ja tema väga mitmekülgset tegevust muusikaelu kujundajana,” lausus Leesment oma sõnavõtu lõpetuseks.
Pärnu abilinnapea Varje Tipp väljendas suurt heameelt mälestuspinkide üle, mida on viimastel aastatel Pärnus rohkelt avatud. „Aga mitte ainult Pärnus. Ilmar Tõnisson, mul oli suur au istuda Tahkurannas ka sinu nimelisel pingil! On ääretult hea meel, et selliseid pinke tekib Pärnumaalegi. Tipp avaldas arvamust, et sellise pingi juures võiks olla QR kood, mis võimaldaks näiteks sedasama, mis Leesment äsja rääkis, ka oma mobiilist lugeda.
Urmas Saard