Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina rääkis eile Tervise konverentsikeskuses Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Eesti ja maailmamajanduse hetkeseisust ja väljavaadetest.
Maailma kaubanduse kasv oli aasta alguses veel tugev, kuid selle taga seisis peamiselt Hiina. Järgnesid USA ja euroala. Euroopas on üldine majandussentiment mõõdukalt halvenenud. Aktsiahinnad on intressimäärade ootuses langenud. Ukraina sõja mõju kärbib enamike riikide majanduse kasvu varem arvatust rohkem. Venemaa SKP (sisemajanduse koguprodukt, kogutoodang) kukub tänavu arvatavalt 16 aastat tagasi. Mida kauem sanktsioonid Venemaale püsivad, seda tugevam mõju. Kauemaks püsima jäävad tarnehäired hoiavad hinnakasvu kõrgel ja pidurdab majanduskasvu. Energiahinnad jäävad tänavu kõrgeks. Kõrged toorainete hinnad maailmaturul kergitavad tootjahindasid ja sealt edasi tarbija hindasid.
Eesti kaupade ekspordi turuosa suurenemine euroalal näitab meie ettevõtete senist konkurentsivõimet
Keskpangad on asunud rahapoliitikat karmistama ja ECB (ehk Euroopa Keskpank) tõstab sellel aastal intressimäärasid kaks korda. Euribor (millega pank laenab raha erinevatelt finantsinstitutsioonidelt), on intressimäärade tõusu ootuses kiiremini tõusma asunud – seda tempot kiirendas sõda Ukrainas. Sõda ja selle mõjud aeglustavad majanduskasvu ka Eestis. Märtsis langes Eesti majanduse üldine sentiment mõõdukalt. Kuid Eesti kaupade ekspordi turuosa suurenemine euroalal näitab meie ettevõtete senist konkurentsivõimet. Eesti kaupade ekspordi osakaal Venemaale on vähenenud, kuid impordi osakaal suurenenud.
Mitmete kaupade impordis on Venemaa osakaal suur. Venemaa on Eestile ligi 2,5 % osakaaluga riikide järjestuses kaheksandal kohal. Venemaalt imporditud kauba osakaal koguimpordist Venemaalt, protsentides: mineraalkütused ja õlid – 55 %; puit ja puittooted – 15 %; raud ja teras ning tooted nendest – 15 %.
Eestist USA-sse ekspordi taga on peamiselt 5G seadmed. Sõja mõjud küll kärbivad oluliselt Eesti majanduskasvu, kuid aastase arvestuses langust siiski ei prognoosita. Välisturistide hulk oli käesoleva aasta algul kaks korda väiksem kui samal ajal kolm aastat tagasi. Eratarbimise maht on alles jõudmas pandeemiaeelse trendini, mitteresidentide (maksab Eestis tulumaksu ainult Eesti tulult) tarbimine on veel väga väike. Eesti tarbijahinnaindeksi kasv on üks Euroopa kiiremaid. Hindasid kergitavad peamiselt energia ja toidu kallinemine. Keskmise palgasaaja ostujõud on kasvanud 10 aastat järjest. Pärast käesoleva aasta langust peaks see tuleval aastal jälle suurenema. Sellel aastal peaks inimestel olema hinnanguliselt kasutada 800 miljonit eurot teise pensionisamba raha. Korterite hinnakasv on jätkuvalt kiire. Eluaseme taskukohasus sel aastal halveneb, kuid võrreldes 15 aasta taguse ajaga on olukord ikkagi parem. Energiahinnad jäävad tänavu kõrgeks.
Urmas Saard