Foto: Urmas Saard / Külauudised
Möödunud nädala kolmapäeval toimus Pärnu kolledžis ühe osana kolme Baltimaad hõlmava ühisprojekti „Vanus ei ole takistuseks” väärikatele mõeldud õppepäev, mille teemaks oli „Eakate väljakutsed hõbemajanduse tingimustes”.
Koolitust läbiviinud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli programmijuht, haridusteaduste magister Mari Suurväli meenutas, et kõigi Balti riikide pensionäride ühendused käivitasid juba 2017. aastal programmi Nordplus Adult raames ühisprojekti „Vanus ei ole takistuseks“, kus osalesid Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Läti Pensionäride Föderatsioon ja Leedu Pensionäride Liit Bočiai. Tunamullu sai projekt järje ja selles osalevad ka kolme Balti riigi eakate koolitamisega tegelevad haridusasutused. Eestist löövad kaasa Tartu Ülikool ja 65B MTÜ. Kavandatud projekt lõpeb tänavu juunis.
Üldise eesmärgina tahetakse parandada pensionäride elukvaliteeti, hõlbustada ühiskonda kaasamist ja panustada nõndaviisi Euroopa Komisjoni ning Maailma Terviseorganisatsiooni ühise aktiivse vananemise kontseptsiooni rakendamisse.
Hõbemajandusest (HM) kõneldes mõistetakse eakamatele keskendunud majandust, sealhulgas neile suunatud teenuseid ja tooteid, samuti eakate poolt tehtavat majandustegevust.
Eesti osaleb seitsmes programmis: „Eakate väljakutsed hõbemajanduse tingimustes”, „Digioskuste koolitus”, „Ühiskondlik aktiivsus vanemas eas”, „Miks me vajame vanast peast mälutreeningut ja kuidas mälu treenida. Võtmekompetentsid elukestvaks õppeks”, „Kehalised harjutused eakatele”, „Kaardiga avastamas oma kodulinna”, „Valmis lahkumiseks”.
Hõbemajandusest (HM) kõneldes mõistetakse eakamatele keskendunud majandust, sealhulgas neile suunatud teenuseid ja tooteid, samuti eakate poolt tehtavat majandustegevust. HM peetakse maailmas suuruselt kolmandaks majandusharuks, millega tehti Jaapanis algust juba eelmise sajandi seitsmekümnendatel. Sealses saareriigis asuti süvenenumalt vaatama üha kasvavamale eakate hulgale, kelle ealine jaotuvus on nüüdseks ajaliselt muutunud. Varasemad viited osundasid vanusele 50+, kuid hilisemad käsitlused räägivad pigem 60+ ealistest.
Euroopa Liidus on 78 miljonit töökohta seotud HM-ga. Selle kasvumaht on 5% aastas. Eurostati andmetel töötab 65 aastastest Eestis 8,3% rahvastikust, asudes selle näitajaga Euroopa Liidus üheksandal kohal. Esikohta hoiab Island, 35%. Teine on Norra, 18%; kolmas Portugal, 16%; neljas Küpros, 13%.
Väga madalat pensioniealiste tööhõivet näeb Prantsusmaal, Ungaris, Sloveenias, Belgias. „Maltal ei tööta peaaegu mitte keegi pensioniealistest,” rääkis Suurväli. „Sama olematu on seis Itaalias, eriti naiste hulgas, mida tingib sealne elustiil,” Suurväli ütles, et Eestis on pensionäri töötamine seletatav täiendava sissetuleku vajadusega. Aga näiteks Norra ei liigitu kuidagi vaesete riikide hulka ja ometi töötab seal pensionäre suhtarvus Eestist üle kahe korra rohkem. Järelikult pole alati töötamise motiiviks raha. Norras korraldab eakate tööelu alates 1969. aastast Seeniorpoliitika Keskus.
HM teema on oluline päris erinevates valdkondades. Õppepäev ei koosnenud üksnes ettekandja sõnavõtust ja kuulajatel oli võimalus kaasa rääkida, mõelda ja jagada oma arvamusi ning kogemusi. Leiti, et maaelu on eluviis. Hariduselu käsitledes võttis pikemalt sõna Endel Mölder, kellel palju kogemusi lektori töös. Ilmnes, et lektoritöös on olulised lisaks teadmistele ka elulised kogemused, mida noortel võtta ei ole. Probleemiks on noorte vene keele oskamatus. Vanemaealised lektorid on keeleliselt eelistatumas seisundis. Sotsiaalvaldkonnas ja hooldusteenustes peeti väga tähtsaks oskust näha inimest ennast. Veel räägiti HM turismis ja digiteenustes.
Soome professor Juhani Kirjanen ütleb, et tulevikus saab jõuda hõbemajanduseni, mis teenindab peamiselt vanemaealisi ja samas saavad teenindajateks needsamad eakad inimesed.
Suurväli tõi huvitavaid HM näiteid mujalt maailmast. Hispaanias ehitati eakate eluaseme baasil vanemaealiste ühiskeskus, sest senised hooldekodud ei rahuldanud. Iirimaal asutati kogukonnapood. 500 elanikuga kogukonnas võtsid eakad vabatahtlikud suletava kaupluse üle.
Soome professor Juhani Kirjanen ütleb, et tulevikus saab jõuda hõbemajanduseni, mis teenindab peamiselt vanemaealisi ja samas saavad teenindajateks needsamad eakad inimesed. „Sest nemad mõistavad teenuse sisu, omaealiste vajadusi ja suudavad valdkonda tundes seda turundada.”
Vanemaealistele pühendatud konverentsil on ajakirjanik Sirje Niitra rõhutanud, et inimese vanus ei peaks olema töötamise takistuseks: „Kui tahad, tööta surmani.” Eakate eelisteks on kogemus, kohusetunne, lojaalsus, küpsus, elutarkus. Noorte eelisteks aktiivsus, riskivalmidus, karjäärihimu. Neid võrdlusi tutvustades põikas Suurväli viivuks poliitikasse ja soovitas lähenevate Riigikogu valimiste eel mõelda sellelegi, keda ikkagi kõrgemasse seadusandlikusse kogusse eelistada.
Hõbemajanduse teemakäsitlust lõpetades pidas Suurväli oluliseks rõhutada, et eakatel on tähtis vabaneda mõttest nagu ollakse uute asjade õppimiseks liiga vana. Tuleb olla enesekindel ja ettevõtlik.
Vestluslaadsele ettekandele järgnes arutelu väiksemates rühmades. Paluti arutleda vananeva ühiskonna ja hõbemajanduse olukorda Eestis tervikuna ning oma kodukandis. Toodi välja olulisemaid nähtuseid, millele sooviti enam tähelepanu pöörata, nii positiivseid kui negatiivseid. Arutleti, mis valdkonnas nähakse vajadust edasi liikumiseks ja esitati näiteid, milles sooviti hõbemajanduse liikumistes osaleda.
Viimaks tutvustasid laudkondade esindajad tervele auditooriumile oma meeskonna poolt kirja pandud mõtteid. Huvitav ja kasulik oli teada saada, et tööandjad oskavad suurepäraselt mõista eakate töötajate tähtsust meie praegusel tööturul. Laudkonna KUMM (Kärt, Urmas, Mai, Milve) arutelust esile kerkinud peamisi arusaamasid tutvustanud Mai Vellamäe esitas väga konkreetseid näiteid elust enesest. Tema enda kogemuse põhjal ilmnes, et tööandjad võtavad pingsas konkurentsis meelsasti ka viiekümnese spetsialisti tööle. Temal paluti kohe vestlusele järgnenud päeval tööle asuda. Milve Jaaksoni näide oli võetud tema abikaasa Vahuri kogemusest. Pensionipõlve nautiv elupõline elektrik jäeti saeveskis koondamislaine ajal tööle. Teda eelistati noorematele, kuigi pidi kuulma ka üksikuid salvavaid märkuseid: „Kas tahad jääda ilmatalaks?”
Võis järeldada, et väärikasse ikka jõudnud inimesed on täiesti konkurentsivõimelised konkureerima noorematega. See julgustab julgemalt mõtlema ka hõbemajanduse võimalustele, millele koolituspäev keskenduski.
Urmas Saard