Südameapteegi farmatseut Tuuli Reiman selgitab
Teame, et immuunsüsteemil on haigustega võitlemisel tähtis roll. Vähem teatakse, kus immuunsüsteem asub, kuidas toimib ja millisel juhul see tugevdamist vajab.
Sõna immuunsus pärineb ladinakeelsest sõnast immunis, mis tähendab vabadust või kaitset maksudest või koormistest. Immunsüsteemi peamisteks ülesanneteks on võidelda kehaväliste sissetungijate nagu viiruste, bakterite, seente ja parasiitide vastu, tunda ära keha ründavaid tegureid keskkonnast ja võidelda kehas toimuvate kahjulike muutuste nagu näiteks vähirakkude tekke vastu.
Immuunsus jagatkse kaheks: loomulik ehk sünnipärane immuunsus ja omandatud immuunsus. Loomuliku immuunsuse saame kaasa sündides ning selle arenemisel mängib väga olulist rolli imikueas saadav emapiim. Sünnipärane immuunsus võitleb kõikide sissetungijate vastu. Omandatud immuunsus toodab antikehi ja võitleb spetsiifiliselt nende ründajate vastu, millega keha on varem kontaktis olnud.
Kuidas immuunsüsteem toimib?
Inimese immuunsüsteem koosneb väga mitmest osast. Sinna alla kuuluvad praktiliselt kõik organid, sest kaitsmist vajab kogu keha. Esile võib siiski tuua mõningaid organeid, mis vastutavad keha kaitsmise eest rohkem kui teised. Esmasteks on tüümus ja luuüdi ning sekundaarseteks mandlid, adenoidid, lümfisõlmed, põrn, pimesool ja Peyeri naastud sooles.
Primaarsetes organites leiab aset lümfotsüütide teke ja sekundaarsetes elundites toimub edasine töö. Võõrorganismide vastu kehas töötavad immuunrakud, mida nimetatakse valgeteks verelibledeks. Neid on mitmeid erinevaid: makrofaagid, neutrofiilid ja lümfotsüüdid. Lümfotsüüdid omakorda jagunevad T-rakkudeks ja B-rakkudeks. Kui kehasse siseneb midagi tundmatut siis just need rakud teevad kindlaks, kas see tuleb hävitada ja kuidas seda teha.
Loomulik immuunsus väljendub põletiku reaktsioonina. Tekib palavik, mille eesmärgiks on viirus kõrge temperatuuriga hävitada. Kehv enesetunne peaks takistama kodust väljas ringi liikumist, et mitte nakatuda uute haigusetekitajatega. Ülemiste hingamisteede haiguste korral on tavapärane rohke eritis limaskestadelt, mille eesmärgiks on viirus kehast välja uhtuda.
Järgmisena hakkab reageerima omandatud immuunsüsteem, mille käigus hakkavad tööle lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid ja jäävad organismi. Antikehad loovad meile nakkushaiguste vastu kas lühiajalise või eluaegse kaitse.
Kuidas immuunsüsteemi tugevdada?
Immuunsus ei pea olema üleliia tugev, sest mõningatel juhtudel hakkab keha ka iseenda rakke ründama. Selliseid haiguseid nimetatakse autoimmuunhaigusteks. Täpseid põhjuseid, miks organism sedasi käituma hakkab, täna ei teata.
Kui aga teate, et organism võib olla tasakaalust väljas, võiks immuunsüsteemi toimimisele natuke kaasa aidata. Tugevat ja toimivat immuunsust aitab tagada tervislik ja tasakaalustatud eluviis. Kehtivad üldtuntud teadmised – hoiduda tuleks suitsetamisest, alkoholi tuleks tarbida minimaalselt, süüa tuleks täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu, et omandada kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid. Füüsiliselt tuleks olla aktiivne, kuid seejuures ei tohiks unustada puhkust ning piisavat und. Täiskasvanu unevajadus on keskmiselt 7-9 tundi, 65. eluaastast väheneb unevajadus 7-8 tunnile. Oluline on hoida stressitase mõõdukas ja püsida tervislikus kaalus.
Immuunsüsteemi tööks peab kehal olema piisavalt vitamiine ja mineraale, samuti häid soolebaktereid ja vedelikku. Näitkes tüümus vajab oma tööks piisavalt valke ja kaloreid. Mineraalidest on olulisel kohal tsink, seleen ja raud. Rolli mängivad ka A-, C-, D- ja E-vitamiinid.
Omal kohal on ka polüküllastamata oomega-3-rasvhapped, millel on põletiku mediaatoreid vähendav toime. Oomega-6-rasvhapetel on seejuures vastupidine toime. Toitudes tervislikult ja saades kõik komponendid toidust kätte, ei ole vaja toidulisandeid lisaks võtta. Kui aga on teada, et inimese dieet välistab mingite toidugruppide tarbimise, siis on mõistlik vajalikku vitamiini või mineraali juurde võtta.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui keha on üleüldiselt heas seisus ja tasakaalus, siis on ka immuunsus oma parimas vormis.