Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Priit Siitan pidas 27. oktoobril loengu Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele teemal „Väärikas vananemine ohtusid vältides ja tervist hoides”.
Nagu ikka, palus Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli esmalt lektoril ennast tutvustada. Priit Siitan on sündinud 1955. aastal Pärnus, lõpetanud 1973. aastal Pärnu I Keskkooli ja töötanud alates 1976. aastast Pärnu Autobaasis nr. 7. Ta on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi, omandatud erialaks autod ja automajandid. Siitan on töötanud Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühingus. Aastatel 2000 kuni 2006 oli ta Tööinspektsiooni peadirektor. Alates aastast 2006 on Siitan Tallinna Tehnikakõrgkooli transporditeaduskonna dekaan, raudteetehnika õppetooli hoidja, õppeaine „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid” lektor.
Siitan rääkis väärikatele mitmesugustest ohtudest ja nende vältimisest: tuleohutusest, kukkumisohust, metsa eksimisest, koduste tööde tööohutusest, liiklusest. Samuti esitas ta küsimuse: mida teha hea tervise nimel? Olulisteks märksõnadeks on liikumine, hea uni, positiivne mõtlemine, optimism, tegelemine hobidega. Tähtis on elukogemuste edastamine lastele, lastelastele, noortele.
kogu taasiseseisvumise aja väikseim arv
Tuleohutusest kõneldes esitas lektor pisut statistikat. Mullu hukkus tuleõnnetustes 36 inimest, mis oli kogu taasiseseisvumise aja väikseim arv. 2018. aastal kaotas tules oma elu 43 inimest. Jätkates 2020. aasta arvudega olid 56% hukkunutest pensionärid. 49% juhtudest sai hukkunutega tulekahjudest alguse hooletust suitsetamisest. Kõige sagedamini said eluhoonete tulekahjud alguse elektrist ja lahtise tule kasutamisest. Meeste osakaal oli 75% hukkunutest.
Alates 1. juulist 2009 on igas kodus vähemalt üks suitsuandur kohustuslik. Üks vingugaasi andur on mõeldud kasutamiseks vaid ühes ruumis, sest seade näitab üksnes anduri lähedal levivat CO taset.
Kodutööde ohutust silmaspidavalt ei mõelda sageli sellele, et muruniiduk tekitab 98dB müra. Sellises müras töötamine põhjustab juba poole tunni järel kuulmisteravuse langust.
Üle 55-aastastel ei soovita ta üldse lund koristada
USA kardioloogi Barry Frankliny sõnul ähvardab lumekühveldajaid südameinfarkt. Pigem lund lükata kui tõsta. Üle 55-aastastel ei soovita ta üldse lund koristada. Uuringuga on tuvastatud, et tervete noorte meeste südame löögisagedus ja vererõhk tõuseb lund kühveldades enam kui jõusaali jooksulindil joostes. Lisades veel külma õhu, mis põhjustab veresoonte ahenemist ja verevarustuse vähenemist, võibki tekkida südameinfarkt.
Metsa eksimisest rääkides astus Siitan viivuks lava külgkardinate varju ja astus sealt uuesti rahva ette metsamehe täies riietuses ja vajaliku muu varustusega. Ta meenutas üht Delfi uudist, kui 85-aastane Jevgenia läks Kuusalu vallas möödunud aasta 14. augustil metsa ja eksis ära. Naine leiti alles kaheksandal päeval, õnneks elusana. Tema elu päästis kaasa võetud vesi, ravimid ja vähene söök. Seljas olid soojad rõivad ja omas metsas ööbimise kogemust. Ilmadki olid soojad ja vihmavabad. Aga mida Jevgenia valesti tegi? Kaasas ei olnud taskutelefoni. Polnud tikke ega taskulampi. Puudus helkurvest. Seljas olid tumedad rõivad ja pearätik, mida üle lennanud kopterilt ei märgatud. Priidu käes oli roostevabast terasest vile: Riao-Tech 150dB Laut, mille vali heli kostab hästi kaugele.
Iga kolmas üle 65-aastane inimene kukub vähemalt korra aastas. 85% eakatest kukub kodus liikudes. Luumurde esineb 5-10% kukkumistest. Õnnetustest hoidumiseks tuleks varuda aega ühest punktist teise liikumisel. Treppidel kõndimisel tuleks kasutada käsipuid.
Autosõidul peaks teadma, et turvapadjad avanevad 15-30 millisekundi vältel ja avanemiskiiruseks on 160 kuni 350 km/h! Seepärast peab juhi ja rooli vahele jätma vähemalt 25 cm vaba ruumi. Roolist peab kinni hoidma nö „kella kolme ja üheksa” pealt. Kõrvalistuja ei tohiks tõsta jalgu armatuurlauale. Seda kõike selleks, et avanev turvapadi ei purustaks liikmeid.
Huvitav on teada nunnade pikaealisuse saladust, millest lektor samuti rääkis. 93. eluaastal oli negatiivse maailmapildiga nunnadest elus 18%, optimistide rühmas tervelt 52% uuritavatest nunnadest. Pika eluea saladus ei peitu mitte füüsilises vastupidavuses, kuivõrd psüühilises tugevuses.
tervislik toitumine, hea uni ja lõunased uinakud, 10 000 sammu liikumist päevas, kindel päevakava, saun
Uuringutes tehtud järeldustel soovitatakse liikuda iga päev, olla positiivne ja kaasinimestele vajalik ning mitte kaotada sidet sõpradega. Hästi mõjub ka tervislik toitumine, hea uni ja lõunased uinakud, 10 000 sammu liikumist päevas, kindel päevakava, saun, hobidega tegelemine, aiatööd, värske õhk. Tuleb hoida häid suhteid kogukonnaga, selle liikmete ja naabritega.
Siitan kuvas ettekande viimase sõnumina suurele ekraanile Ameerika kirjaniku ning müügi- ja motivatsioonikoolitaja Dale Carnegie (1888–1955) raamatu pealkirja „Lõpeta muretsemine ja hakka elama”. Lääne kultuuriruumis hästi tuntud autor jagab selles raamatus aegumatud nõuanded, kuidas seljatada muremõtteid ja hulgaliselt soovitusi igapäevaeluga toime tulekuks. Muretsemine ja stress sarnanevad paljuski armastusega: neid on keeruline sõnastada, aga tead seda kogedes.
Sellest raamatust saab teada: kuidas vältida väsimust ja stressi ning hoida vaim värskena; mis on mure ja muretsemine, kuidas seda ära tunda; kuidas muremõtteid analüüsida; kuidas muretsemisest võitu saada, enne kui see sind pikali lööb; mida peale hakata kriitikaga, et see sind rivist välja ei lööks.
Urmas Saard
Nagu näen piltidelt, kandsid maski ainult üksikud. Seega oli õige otsus loeng vahele jätta.