Pärnu Y-klubi tegi laupäeval, 5. detsembril, väljasõidu Sindi muuseumisse, kus toimus järjekordne koosolek, sest selleski linnakeses on liikmeid. Võõrustajaks oli muuseumi töötaja ja Y-klubi liige Kiki Pärnpuu, kes tutvustas põgusalt linna mäluasutust ning parajasti avatud Helen Parmeni fotonäitust.
Esmalt tuleb selgitada, mispärast istus Kiki kõrvuti Theodorsiga, kelle rinda ehib medal “Hea kodanik 2020”. Theodors on Daugavpilsi käsitöömeistri Tatjana Sorokina valmistatud rott, kellele osutati erakordset au olla nüüd ja kõigil järgnevatel aastatel Raeküla hea kodaniku tiitli omanikule kingitav maskott. „Eks ikka meie rahvaliku Rotiküla nime pärast, mida Raeküla rahvas hästi teab,” selgitas Piia Karro-Selg, Y’s Men International Soome-Balti piirkonna eelmine direktor ja Raeküla Vanakooli keskuse juhataja. Kuid rotist veelgi tähtsam on tõsiasi, et Kiki Pärnpuule omistati nädalapäevad tagasi Raeküla “Hea kodanik 2020” tiitel. Tunnustus tuli talle suure üllatusena, sest enda teada läks ta vanakooli avama näitust oma vanaema, ema ja tema enda käsitöödest.
Samal ajal avas Sindi muuseum oma ruumis sintlase Helen Parmeni dokumentaalfoto näituse „Paisust kärestikuni”. Kolme viimase aasta pildimaterjal jutustab Sindi paisu lammutamisest ja tehisliku kärestiku rajamisest Pärnu jõele. Suurepärase kvaliteediga 41 suuremõõtmelist fotot tekitas külalistes märgatavat huvi ja ärgitas rohkeid küsimusi esitama. Kahtlematult on tegemist Sindi ajaloos ühe mahukama teemanäitusega, sest lisaks seintele riputatud töödele on laual veel seitse kausta paarisaja ja enama fotoga, mis jäävad pärast näituse mahavõtmist muuseumi varamusse. „Kodulehel on pilte 274, kaustades natukene vähem, üle ei ole lugenud, aga julgen pakkuda siiski 260. Kes näitusele ei jõua, saab siit vaadata,” kommenteeris Helen. Muuseumi juhataja Aita Puusti sõnul rändab näitus pärast Eesti Vabariigi aastapäeva edasi Tori valla teistesse paikadesse. Seegi näitus oli Pärnu Y-klubi külla kutsumise üheks oluliseks põhjuseks.
Karro-Selg avas töökoosoleku kaugelt saabunud paki avamisega. Soome-Balti piirkonna Eesti kuberner Mikko Selg sai oma töö eest Euroopa piirkonna tunnustuse (Elmer Crowe Memorial Award). Pärnu klubi eelmine president Marina Mesipuu-Rhun sai panuse eest klubi suurendamisel kuldse medali. Võrreldes eelmiste aastatega kasvas klubi seitsme uue liikmega. Lisaks tunnustati teda innuka tegevuse eest kogukonna teenistuses (community service).
Aasta viimase kuu nelja ettevõtmise hulgas on üks oodatuim sündmus Raeküla rahva kogunemine jõululaupäeva keskpäevasele teenistusele, kus laulab traditsiooniliselt Pärnu Oikumeeniline Naiskoor Ester Murrandi juhatusel ja jutlustab pastor Joosep Tammo.
Karro-Selg tutvustas 2021. aasta Raeküla kalendrit, millega tähistatakse Raeküla seltsi 20. ja Raeküla Vanakooli keskuse 15. tegutsemise aastat. „Kalendri kaanefoto ja piltide läbivaks motiiviks on repro maalist, mille Maris Talu maalis spetsiaalselt raekülalasele ja akordionivirtuoosile Venda Tammannile, kes alustas oma haridusteed vanas koolimajas tegutsenud lasteaia rühmas. Kui 2006. aastal oli hoones lõpule jõudmas esimese renoveerimise etapp, juhendas just Venda kohalikke akordionimuusika sõpru. Nende hulgas oli ka Maris,” rääkis Karro-Selg.
„Kalendri lehekülgedelt leiab mõtteid ja fotosid meie oma keskuse tegijatelt.” Kalendrisse on märgitud pea kogu järgmise aasta tegevus, ka Y-klubi tegemised. Mõni asi pole veel siiski kalendrisse jõudnud, sest vajalikud otsustused ja kooskõlastused on saanud kinnitava pitseri alles neil päevil. „Aga nüüd võib juba kindlalt välja kuulutada, et esmakordne suvise pööripäeva tähistamine toimub päris kindlasti,” lausus Karro-Selg. Mikko Selg rääkis pööripäeva tähistamisest kolmes osas: Raeküla rannas, Vanakooli keskuse hoovil ja Pärnu jõe äärsel liivikul. Oma osa on Kirmasel ja kahel Viljandi Pärimusaida töötajal. Eeskuju saadi käesoleva aasta suvel Lätimaalt. Pärnu Y-liikumisega sarnaneva Riia klubi liikmed Zenta Bobovica ja Ramants Jansons kutsusid Marina, Liina, Erna, Anne, Jaanuse, Mikko, Piia, Kersti, Kaido ja Urmase Ruhjas toimunud ligole, kus võis näha lätlaste rahvuslikke iidseid tavasid.
Lauavestluse oluliseks teemaks oli ka Raeküla vana koolimaja talgute korras värvimine.
Kohtumise lõpetas Kiki Pärnpuu muuseumist lühiülevaadet tehes. Muuseumi asutaja oli Olga Kalda, kelle sünnist möödus tänavu 105 aastat. Pärnpuu jutustus oli giidile omaselt põnev. Ta tõi ajaloost põnevaid näiteid. Muuseumi avamispäevaks valiti juhuslikult või teadmatusest 1983. aastal 4. juuni, mis on teatavasti sinimustvalge lipu sünnipäev. Esimesele koosviibimisele koguneti muuseumis Eesti Vabariigi aastapäeval. Nõukogude režiimi aastatel muidugi neid päevi ametlikult ei mäletatud. Ilmselt ei mõelnud sellele ka kommunisti hingega Kalda. Siiski mäletavad sintlased muuseumi asutajat väga inimliku ja suures südamega inimesena, kes seisis alati esmajoones kõige vaesemate inimeste heaolu eest.
Urmas Saard