Möödunud laupäeval ja pühapäeval juba kolmandat aastat teoks saanud Peipsimaa Toidutänaval oli üks pop-up restoranide rikkamaid paiku Peipsi pealinn Mustvee. Kindlasti oli palju maitsvat, tervislikku ja ahvatlevat kõikides sealsetes toitlustuskohtades.
Et aga mitte end “lõhki süüa”, külastas Külauudiste reporter Laidi Aeda, kus suupisteid ja roogasid pakkusid projekti Kääpa OTT eestvedajaid ning kunagisse Kaalumuuseumi majja rajatud Kaalu Restot.
Laidi Aed on Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina ja tema pere koduaed, mis lillede rohkuse ja atraktiivse kujunduse poolest pälvinud tunnustust koduvallas ja kaugemalgi. Toidutänava ajal toimetas siin Annika Oras, kes SA Kalevipoja Koda juhataja ja ühtlasi Kääpa külas ellukutsutud projekti Kääpa OTT eestvedaja.
“Nuikapsa püreesupp suitsujuustuga, ahvenakotletid brokkoliga, lutsumaksa amps,” tõi Annika näiteid pakutavatest toitudest. “Meie menüüs on olulisel kohal Peipsimaalt pärit tooraine , ” lisas ta.
Seened korjas perenaine
Seened seeneampsude valmistamiseks oli korjanud Laidi Zalekešina, kes üks produktiivsemaid ja kompetentsemaid seenelisi Mustvee vallas ja kaugemalgi. „Meie seeneampsus on kivipuravikud, kollased võiseened ja haavariisikad. Esimesel päeval sai seeneroog kiiresti otsa,” ütles perenaine.
“Just erinevad hääd maitsed on need, mis toovad inimesi Peipsimaa toidutänavale,” lausus Laidi. “Peipsimaa Toidutänava välirestoran on meie aias kolmandat aastat. Idee sai alguse jutuajamisest
Peipsimaa toidukultuuri eestvedaja Triinu Akkermanni ja Annika Orasega.”
Laidi Aias avatud pop-up restos oli avatud annetuskast MTÜ-le Paita Mind. Laidi on tänulik kõigile, kes annetuskasti väikse abi jätsid. Proua Zalekešina on ka ise suur kassisõber ja tema koduaias asub üle kolmekümne kassikuju.
Kaalu resto toidud aitasid kehakaalu normis hoida
Kaalu Resto sai nime selle järgi, et asus Mustvee peatänaval majas, kus kunagi asus Heino Lubja rajatud Kaalumuuseum. Kaalu Resto avas tema tütar Kairi Kaugema koos abilistega. “Kahel aastal veendusin, et Peipsimaa Toidutänav on vahva ettevõtmine. Kolmandal otsustasin ise kaasa lüüa. Pean oluliseks, et toit oleks enda kohalike inimeste kasvatatud ja toodetud ning sellist toitu soovime pakkuda ka teistele.”
Kaalu Restos oli oluline koht ka taime- ja vegantoitudel. Keha võis kinnitada burgergiga, mille vahel herned või kikerherned ja herne-karri, samuti tervislikud toidud kukeseentest. “Tulin täditütar Kairile appi, sest pean tervislikust toidust väga lugu. Keemiliselt töödeldud toitu ma peaaegu ei tarbi. Lihast eelistan rohkem kala ja ennekõike seda, mis püütud Eestimaa vetest,” ütles Kaalu Restos toimetanud Krista Bergmann.
Kaalu Resto külastajad uudistasid ka ühte Teise Maailmasõja aegses Eestis valmistatud kaalu, mis pälvinud näitusel väärika auhinna. Väravas hakkas silma aga autokaal. Põhiosa Heino Lubja kogutud kaaludest ja margapuudest paikneb aga Mustvee kultuurikeskuses.
Jaan Lukas