Ida – see on väga peen asi

Eile esines väliskommentaator Toomas Alatalu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suurele auditooriumile Tervise konverentsikeskuses. Varem kavandatud teemavalik „Tänane maailm ja Eesti” asendus nüüd viimaste päevade sündmuste vaatlusega Lähis-Idas. Tallinna Ülikooli õppejõud ja analüütik käsitles teemat suuremas plaanis kui üksnes USA presidendi Donald Trumpi käsul korraldatud raketirünnakut, milles hukkus Iraani mõjukas kindral Qassem Soleimani.

[pullquote]lõpusirgel toimus niisugune ootamatu käik, et inimene ootamatult tapetakse ja tekib täiesti uus situatsioon[/pullquote]Mullu oktoobris teatas Trump, et äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) asutaja ja juht Abu Bakr al-Baghdadi tapeti erioperatsiooni käigus Süüria kirdeosas asuvas Idlibi provintsis. Trumpi sõnul suri ta nagu koer. „See on väga solvav moslemile,” lausus Alatalu ja asetas selle kõrvale Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnad, kes on öelnud „Восток дело донкое” (Ida – see on väga peen asi).

Putin käis 7. jaanuaril üllatusvisiidil Süürias ja külastas Damaskuse kõige kuulsamat mošeed, ühtaegu ka kristlikku kirikut. Praeguses situatsioonis oli Putin esimene, kes läks suurtest juhtidest sellesse piirkonda. See oli sõnum, et Venemaa on valmis rahu tagamiseks asju korraldama. On selge, et Ameerika ja Venemaa suhted on ääretult halvad. Ameeriklane kehtestas sanktsioonid ja võib välistada Ameerika ning Venemaa vahelised otsekõnelused. Aga Venemaa saab määrata või vähemalt soovitada, kes hakkab vahendajaks selles protsessis.

Praegust olukorda iseloomustades suunas Alatalu kuulajate pilgu teise maailmasõja lõppu, kui kuu aega oli jäänud veel sõdida. Teame, et siis ründasid kõik Saksamaad. Kohal olid ameeriklased, venelased, jugoslaavlased lõid kaasa. Tuletame meelde, et siis olid Saksamaa vastu tema endised liitlased, alates Itaaliast, Rumeeniast jne. Olemas olid ka vlassovlased – endised Punaarmee võitlejad, kes läksid algul Saksamaa poolele ja siis hakkasid samuti sakslastega võitlema. „Miks ma seda situatsiooni meenutan? Kujutame nüüd ette, et 1945. aasta aprillis üks sõdivatest pooltest oleks andnud korralduse lasta maha teise temaga koos sõdiva poole kindrali ja veel paar pealikut. See on enneolematu. Ja ka praegu on tegelikult seis analoogiline.”

Ameeriklased mõrvasid Iraagi pealinnas Bagdadis Iraani revolutsioonikaardi eliitüksuse Quds juhi kindral Qasem Soleimani sellepärast, et ta võttis vähemalt viis aastat osa Islami kalifaadi (ehk tuntud ISIS) vastasest võitlusest koos ameeriklaste, süürlaste, prantslaste, venelaste ja teistega. Ta oli üks nendest. Teine Soleimani kõrval surma saanud komandör oli paramilitaarse grupeeringu Kata’ib Hezbollah juht Abu Mahdi al-Muhandis. Tema juhtis seda rahvamalevat, mis oli spetsiaalselt loodud ISISe vastu sõdimiseks. „Mis nüüd välja tuleb? Liitlased, kes varem sõdisid koos, hakkavad nüüd üksteist välistama. Ja hakkavad seda tegema vahetult enne seda, kui võit on nö käeulatuses. Selles ongi praeguse olukorra omamoodi traagika. Seda on väga raske mõista nii iraanlastel kui ka iraaklastel. Need mehed võitlesid ju ka ISISe vastu. Esitame küsimuse, miks nad nüüd osutusid valedeks meesteks, keda tuli maha lüüa ja miks ei tehtud seda kolm-neli aastat tagasi?”

Üks kuulajatest esitas küsimuse kolmanda maailmasõja puhkemise võimalikusest.

Alatalu vastas faktiga, et alates teise maailmasõja lõpust on kõige konfliktsem piirkond olnud kogu maailmas jätkuvalt Lähis-Ida. Nüüd on see konfliktide konflikt. Mida rutem see lahendatakse, seda parem. Praegu öeldakse küll, et Soleimani ja need teised tapetud olid väga halvad inimesed. Kui vaadata Iraani diplomaate, jättes kõrged vaimulikud kõrvale, on nad kõik omamoodi soliidsed mehed, kellega saab läbi rääkida. Aga praegu on probleem selles, et kui Soleimani oleks ellu jäänud, oleks ta olnud kindel partner läbirääkimistel. Teada-tuntud isik, oma plusside ja miinustega. Aga tapmine tähendab jälle kaadri vahetust. Esikohtadele tulevad täiesti uued inimesed. Seni lähenes kogu Lähis-Ida konflikt teatavale kindlale lõpule. Nüüd sellel lõpusirgel toimus niisugune ootamatu käik, et inimene ootamatult tapetakse ja tekib täiesti uus situatsioon. Trumpi vastastikuste löökide taktika on tegelikult väga ohtlik taktika. Mida rutem Trumpile aru pähe pannakse, seda parem. Selles mõttes tuleb jälgida, mida teeb Ameerika Ühendriikide kongress.

„Vastuseks esitatud küsimusele – kui me räägime poliitikast, jätkem kõrvale kolmas maailmasõda. See on konkreetne reaalsus, aga ei maksa kunagi ohtu suuremaks teha kui see tegelikult on. Kaks maailmasõda toimusid ikkagi Euroopas. Sellega võrreldes on Lähis-Ida siiski midagi teise-kolmanda järgulist. Jätame maailmasõjad Euroopale, aitäh.”

Urmas Saard