Pärnu aasta tegu on muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee

Rahvas valis 16 nominendi seast Pärnu aasta teoks muulile viiva kergliiklustee valmimise. Teiseks tuli rahvahääletusel Pärnu võrkpalliklubi meeskonna Eesti meistri tiitel ja kolmandaks Pärnu loomade varjupaiga päästeoperatsioon 30pealise koerakoloonia aitamise nimel.

Aasta teo valimisel andis oma hääle 4258 kodanikku.

Et ülekaalukalt suurima poolehoiu võitis rahvahääletusel just nimelt muuli kergliiklustee, paneb lõppevale aastale ilusa punkti, sest oli ju 2019. aasta Pärnus kuulutatud muulide aastaks.
Suvepealinna muulide valmimisest möödus tänavu 150 aastat. Selle ümmarguse tähtpäeva puhul avatigi idapoolsele muulile viiv kergliiklustee. Rajatise avaüritus toimus tähendusrikkal kuupäeval – 14. veebruaril.

Keskranna ja jõe suudme vahel merre ulatuv muul on romantikute seas kõrgelt hinnatud ja Pärnu sümboliks kujunenud koht. Legend räägib, et noored armunud peavad kõndima koos muuli lõppu ja kinnitama seal oma armastust suudlusega. See kindlustavat igavese armastuse.

Aasta teoks valitud kergliiklustee võimaldab kõigil, ka romantikutel, jalutada Rannapargist otse muuli juurde igal aastaajal.

Tee täidab pärnakate ammuse unistuse pääseda, sõltumata veetõusust, kuiva jalaga Tervise spaahotelli tagant mereranda.

Kergliiklustee saab alguse Estonia katastroofi ohvrite mälestusmärgi lähedalt, kulgeb vaiadel üle sonnide ja lõppeb tuletorni lähedal liivarannal.

Laial puitrajal jagub ruumi nii ratturitele, jalakäijatele, kui käruga või ratastoolis liikujatele.

Muulile viival kergliiklusteel on:
• pikkust 463 meetrit (63 meetrit on asfaltkattega tee ja 400 meetrit puittee)
• laiust 3 meetrit
• 51 palkpinki ja 4 sisseehitatud istumiskohta
• 16 rattahoidjat
• 67 maavalgustit, lisaks käsipuudesse süvistatud LED-lambid
• 9 prügikasti
• kõrgust veepinnast keskmiselt 1,6 meetrit
• raja ehituseks kulus ca 50 000 naela ja kruvi ning 40 000 meetrit immutatud puitu

Muuli kergliiklustee läks maksma 370 666 eurot. Sellest summast 298 610 eurot moodustas Euroopa Liidu piirkondade tugevdamise meetme toetus, ülejäänu on linna omafinantseering.
Rajatise projekteeris osaühing Teehoiu Partnerid ja objekti ehitas valmis osaühing Nordpont. Oma panuse andsid muuli kergliiklustee sündi ka spetsialistid keskkonnaametist ja Pärnu linnavalitsusest.

KU päevatoimetaja