Juuni kolmel viimasel päeval toimus Venemaa suuruselt neljandas linnas Jekaterinburgis rahvusvahelise Y’s Men ühenduse Euroopa piirkonna konverents, milles osalesid Eestit esindades kolm Pärnu Y klubi liiget.
Kuigi Euroopa konverents leidis aset 28., 29. ja 30 juunil Jekaterinburgi kesklinnas asuvas hotellis Novatel, viibis eestlaste seltskond Venemaal tervelt tosin päeva, et tutvuda selle maa avarustega veidi laiemalt ja kohtuda ka Y’s Men liikumise klubiliste tegevustega Ufas ning Peterburis. Etteruttavalt olgu öeldud, et paralleelselt huviga Venemaa Y klubide vastu oli kohtumiste eesmärgiks ka valmistumine järgmisel aastal Pärnus toimuvaks Venemaa nädalaks. Meie kolmiku moodustasid Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro Selg, Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg ja lihtliige Urmas Saard.
Jättes kõrvale lühikesed märkmed sotsiaalmeedias (Facebook), siis eestikeelses ajakirjanduses pole Y’s Men tegevus seni erilist tähelepanu pälvinud. Võibolla peamine kajastaja ongi olnud Külauudiste infoveski. Seepärast oleks oluline mõne lausega selgitada selle liikumise olemust. Y’s Men International on ülemaailmne vabatahtlike liikumine sellest suuremas ühenduses YMCA, ehk The Young Men’s Christian Association (noorte meeste kristlik ühing). Y’s Men asutati aastal 1922 USA Ohio osariigis Toledos. Euroopasse jõudis liikumine esmalt Tallinna kaudu, kus loodi esimene klubi 1928. aastal. Piia, on varem selgitanud, et Y´s Men liikumise sihiks on kristlike eluhoiakute väärtustamine ja levitamine, mille üheks loomulikuks osaks on abivajajate märkamine ja toetamine. Kuid liikumisel on ka muid häid omadusi. Ta koondab üleilmselt hea tahtega inimesi omavahel suhtlema, julgustab keelebarjääre ületama ja vahendab eripalgeliste rahvaste rahvuslikku viljet.
Konverents algas erilise pidulikkusega, paljude riikide lippude sissetoomisega. Aukohal asusid samaväärselt kohalviibinud esinduste lippudega ka need maad, kellel polnud võimalik Jekaterinburgis osaleda. Nii kandsid eestlased ka Saksamaa ja Ungari lippe. Mina kandsin Eesti lippu. Olen ise avalikul sündmusel ühel korral varemgi Eesti lippu kandnud. See toimus 2007. aastal Eesti lipu päeva esmakordsel tähistamisel Pärnus, kui sammusin rivi ees. Nüüd avanes sarnane austav võimalus teist korda Venemaal.
Mulle meeldis vestlusringis uue Y’s Men Euroopa presidendi Christian Ulrik Lauridseni juhtmõte oskusest siira heasüdamlikkusega naerda ja naeratada üksteisele. Piia pühapäeva hommikune sõnum jõudis kuulajateni taas talle omaselt originaalsel viisil ja äratas seepärast suuremat tähelepanu ning tänu. Nägin, kuidas inimesed tulid teda isiklikult tänama ja tunnustama.
Kahtlematult tegi Olga Vozchikova koos oma meeskonnaga Jekaterinburgi konverentsi heaks kordaminekuks suure töö ära. Küllap on meilgi venelastelt midagi õppida?
Järgmine Y’s Men Euroopa konverents toimub 2020. aastal Taanis.
Meie sõitsime Jekaterinburgist Ufasse piki Uuraleid ja ussi kombel siksakitades nii, et tagumise vaguni aknast võisime poolt rongi esiotsa sageli ilma suurema vaevata silmata. Jekaterinburgist 800 kilomeetrit lõuna pool võttis meid vastu meeldivalt kodune seltskond, kes kostitas baskiiri toitude ja jookidega. Ufa sõpruslinn Eestis on Paldiski, aga sealne Y’s Men sõpruskond soovib luua vahetu sõprussuhte Pärnu Y klubiga. Väärib märkimist, et Venemaa koosseisu kuuluva Baškortostani Vabariigi pealinna nimi kõlab eesti keelele sarnaste täpiliste täishäälikutega. Baskiirikeelses kirjapildis olev Өфө loetakse Öfö.
Varastel öötundidel asusime taas lennule, otseteed Peterburisse. Lennujaama tuli vastu Aleksey Vasiljev. Mina külastasin viimati Peterburi enam kui 40 aastat tagasi. Aleksey sõidutas meid enne viie miljonilise linnaga tutvumist hoopis paarkümmend kilomeetrit lõunasse, Peterburi eeslinna Puškinisse.
Peterburist lahkumise eel kohtusime lõbusas kuid väga asjalikus seltskonnas, kes esindasid Piiteris tegutsevaid Megapolis, Sveta ja Vesna Y klubisid.
Piia rääkis neile kavandatavast Venemaa nädalast Pärnus, mis tekitas venelastes elavat huvi. Loodame neid kindlasti Venemaa nädalal Pärnus kohata. Nii nagu eelnevatelgi kohtumistel teiste Y klubide liikmetega, kinkisime neilegi sinimustvalgeid käsilippe, et me paremini võõrustajatele meelde jääksime.
Urmas Saard
