Täna keskpäeval avati Pärnus kunagise Rääma prügimäe 16 hektari suurusel alal riigi suurim päikeseenergiajaam, mille 13 000 päikesepaneeli suudavad katta ligemale 1000 majapidamise elektrienergiavajaduse.
[pullquote]Kristo Rossmani selgitusel võiks olla päikesepargist kasu kõigil lähema kuue kilomeetri raadiuses asuvatel suurema elektritarbimisega ettevõtetel.[/pullquote]Tuld purskavate fontäänide saatel lõikasid linti Eesti Gaasi nõukogu esimees Ain Hanschmidt, keskkonnaministeeriumi nõunik Robert Kiviselg, Pärnu linnavolikogu esimees ja riigikogu liige Andres Metsoja, Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik ja Paikre OÜ juhatuse liige Kristo Rossmann.
Jäätmete ladestamine Rääma prügilasse lõpetati 13 aastat tagasi. 2008. aasta lõpus allkirjastas Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastamisotsuse, mille alusel eraldati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist prügila sulgemistööde ettevalmistamiseks ja sulgemistöödeks pea 130 miljonit krooni. Ligemale 28 hektaril laiunud prügila sulgemistööde maksumuseks kujunes 3,45 miljonit eurot. Lisaks prügikeha isoleerimisele ja katmisele rajati gaasikogumissüsteem ning koostootmisjaam elektri ja sooja tootmiseks. 2011. aasta oktoobris lõpetati Raba tänava prügila piduliku sulgemisega 15 aastat kestnud ja 11,7 miljonit eurot maksma läinud Pärnumaa jäätmekäitlusprojekti elluviimine.
Nüüd on Rääma prügilale lisandunud Pärnu linnale kuuluva Paikre ja Eesti Gaasi ühisettevõttena Pärnu päikesepark, mille ehitamiseks kulutati ca 3,5 miljonit eurot. Päikesepargi hinnanguline eluiga võib kesta umbes 25 kuni 30 aastat. Päikesepargis asub neli 990 kilovatist jaama, mis toodavad aastas üle nelja miljoni kilovatt-tunni elektrit. Kui keskmine koduklient tarbib aastas umbes 400 kilovatt-tundi, siis peaks tootmismaht katma kuni 1000 majapidamise vajaduse. Praegustel suvekuudel suudavad päikesepaneelid toota umbes poole terve aasta kogutoodangust, aga kõige pimedamal ajal – eriti detsembris – annavad ükksnes neli-viis protsenti aastase energia koguhulgast.
Kristo Rossmani selgitusel võiks olla päikesepargist kasu kõigil lähema kuue kilomeetri raadiuses asuvatel suurema elektritarbimisega ettevõtetel. Nendes piirides saaks luua otseliine ja tarbida odavamat elektrit soodsamate ülekandetasude tõttu. Ain Hanschmidt tõdes meelidivat koostööd Pärnu linnaga, kus Eesti Gaas on saanud hakata rohelist energiat esimesena juurutama. Pärnus valminud kompleks toodab energiat, mis säästab 100 000 tonni süsihappegaasi. See teeb rahas mõõdetuna 2 miljonit eurot. „Kui selliseid väikeseid samme astuda, siis me liigume õigel teel. Meie looduskeskkond saab puhtamaks ja inimesed on tervemad.”
Andres Metsoja kahtles kas keegi Paikre asutamise aastatel vaevalt mõtles sellele, et Pärnust võiks saada keskkonna valdkonna, rohelise ja säästva energia edendaja praegusel kujul. Aga leidis, et praeguseks on Pärnust kujunenud rohemajanduse kontekstis nö vaikimisi kompetentsi keskus ja nüüd jätkub linnal nii tahtmist koostööks kui ka päikest. „Niisiis: meie poolt päike, teie poolt investeeringud ja kokku saab ilus Eesti,” lubas Metsoja oma tervituses ka terakese naljatlemist.
Margus Kaasik esitas võrdluseks, et nelja miljoni kilovatt-tunni elektri tootmiseks peaks aastas ära põletama 5 000 tonni põlevkivi. Teisel juhul peaks ahju ajama kolm hektarit metsa.
Avamispäeva lõpetades ootasid huvilisi päikesepaneelide juurde ringkäigule ja täiendavate selgituste andmisele pargi ehituse Eesti Gaasi poolne projektijuht Kristjan Stroom, Eesti Gaasi päikesepaneelide müügijuht Maido Märss ja Paikre OÜ äriarendusjuht Keit Nestor.
Urmas Saard
