Raudteevalitsuse villa taassünd Pärnu kesklinnas

Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetasid täna nurgakivi kapsli taastatava raudteevalitsuse villa vundamendi süvendisse.

Radteevalitsuse villa sünnib taas. Foto tõmmis kavandilt
Radteevalitsuse villa sünnib taas. Foto: tõmmis kavandilt
Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetavad nurgakivi kapsli taastatava r
Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetavad nurgakivi kapsli taastatava raudteevalitsuse villa vundamendi süvendisse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Olen käinud 15 aastat mööda Eestit ringi ja lõpuks olen jälle Pärnus tagasi[/pullquote]Enne tänase piduliku sündmuseni jõudmist tuleb meenutada, et möödunud sajandi kahekümnendatel ehitatud ja omaaegsele raudteevalitsusele kuulunud neoklassitsistlik juugendvilla väärinuks täielikku reustareerimist. Kinnisvarabuumi laineharjal omandas Lääne-Virumaa mees kõik Pikk 16 korteriomandid ja asus arhitektuuriväärtuslikku elamut omavolilist lammutama. Muinsuskaitseamet peatas lammutuse, kuid 2008. aasta 15. mail süttis kaunite dekoratiivkunsti elementidega hoone põlema. Uurimine tuvastas küll tahtlikku süütamise, aga süüdlast ei leitud.

Praegune omanik otsustas Pika tänava kinnistul asunud endise raudteevalitsuse villa taastada ja siduda selle mõõdutundeliselt uue hoonestusega. Pärnakas Vallo Palm on hoone arendajana olnud seda meelt, et trööstitu olukord vajab suvepealinna südames muutust. Martensi maja ja uue bussijaama valmimine ning vana villa taassünd korrastavad tema sõnul kahtlematult suurt osa kesklinnas. „Päris suure katsumusega oli tegemist, aga ehitustööd sujuvad hästi ja hoone peaks valmima tuleva aasta maiks,” rääkis Palm.

„Olen käinud 15 aastat mööda Eestit ringi ja lõpuks olen jälle Pärnus tagasi. Tore on olla kodulinnas ja siin ehitada,” kõneles võidukal kõlal Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos. „Mapris suhtutakse kõikidesse klientidesse kui kuningasse ja kui kästakse maa alla minna, siis lähemegi. Oleme leppinud Valloga kokku, et ei saada üksteisele kilomeetrite pikkuseid kirju. Kui vaja, helistame, saame kokku. Meie ülesanne on ehitus kevadeks üle anda ja teha seda hästi. Siinses regiooonis on see üks olulisemaid objekte.”

[pullquote]Pärnu linn jäi eelmise masu ajal üsna õnnetult seisma[/pullquote]Pärnu abilinnapea Rainer Aavik meenutas, et neli aastat tagasi Pärnus ametisse asudes küsitud temalt, mida ta tahaks ära teha? „Vastasin, et Pärnu linn jäi eelmise masu ajal üsna õnnetult seisma. Nüüd, kui ettevõtjad on oma arengud siia suunanud, muutub kesklinn oluliselt. Sügisel ühendame Pika ja Laia tänava Aia tänava pikendusega.”

„Kui praegu töötab Pärnus üle 60 inimese, siis 20 töötavad ainult kohaliku kliendi jaoks. Ülejäänud 40 teevad tööd Eesti, Baltikumi ja Rootsi klientide jaoks. Meie näeme oma majas, et paljud jõuavad ringiga Pärnusse tagasi või avastavad lihtsalt Pärnut kui üht põnevat ja elamisväärset paika. Ja meie tiim Pärnus muudkui kasvab, seepärast vajame tõepoolest uusi ruume,” rääkis Age Petter, Swedbanki kontorivõrgu juht. Petter hoidis käes tavalist pastapliiatsit ja selgitas, et praegu veel mõned inimesed annavad lepingutele allkirju käega kirjutades. „Aga mõnesaja aasta pärast ei tea ilmselt enam mitte keegi midagi pastakast,” arutles pangaametnik ja poetas ühe SWED kirjaga pastaka ajakapslisse.

Ingmar Saksing luges tänase Pärnu Postimehe esikülje lugu, milles kirjutatakse Balti keti moodustamise otsuse 30. aastapäeva tähistamisest ja poetas kohaliku lehe samuti ajakapslisse. Silindrisse rändasid veel hoone projekti joonised, Eesti Vabariigi 100. juubeli meene ja nimekaardid.

Hanereas suunduti mööda vundamendi kitsast vööd sammudes tänava serval oleva ümara vundamendi süvendi juurde, kus kapsel asetati avasse ja traditsioonilisel viisil said mitmed osalised kelluga mörti kapslile peale visata. Viimase silumise tegi Saksing.

Urmas Saard