Täna kogunes pisut enam kui veerandsada inimest Pärnus Aisa 39 asuva külalistemaja juurde, mille seinale kinnitatud mälestusplaat meenutab 1989. a 15. juulil peetud Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete esindajate kohtumisel vastu võetud otsust Balti keti toimumisest.
[pullquote]Arutati, et kui selle asjaga peaks midagi viltu minema, siis vaevalt tolle poisikesega midagi halba juhtub[/pullquote]Ehisplaadi valmistaja on Tauno Kangro. Heleda graniitplaadi servasid ületavalt kaunistab Rahvarinnet tähistav R-kujuline pronksist ehis, mis kujutab katkematut inimketti Tallinna, Riia, Vilniuse teel.
Päevasündmust korraldanud Rahvarinde muuseumi juhataja Helen Lausma-Saare meenutas, et juba 13.-14. mail kogunesid kolme maa rahvarinde inimesed Tallinnasse esimesele Balti Assambleele, kus arutati Balti tee mõistet ja sõnastati kolme rahva vabaduse püüet – samm-sammult, ilma vägivallata. „Tulles maist tänasesse päeva, 30 aastat tagasi ja 15. juulisse, siis just Pärnus tehti kiire lõplik otsus kolmepoolsete esindajate osavõtul, mistõttu võib Pärnut ja Balti ketti peaaegu sünonüümidena võrrelda,” rääkis Lausma-Saare.
Advokaat Arvo Junti meenutas 1989. aasta mais kogunenud Balti Assamblee komisjoni otsust nimetada esindus Pärnus ümber Balti Nõukoguks. Balti keti moodustamise otsus langetati kõigest poole tunniga, aga sellele oli eelnenud tihe ettevalmistustöö.
Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, 1989. aasta 23. augustil, toimunud 600 kilomeetri pikkune Balti kett ühendas pea paari miljoni inimese käed, et pöörata maailma tähelepanu Balti riikide vabaduspüüdlusele ja taunida jõulise sõnumiga iseseisvate riikide jagamist kuritegelike riikide Saksamaa ja NSV Liidu vahel.
Pärnu abilinnapea Marko Šorin meenutas märgatava ärevusega rinnus, kuidas temagi oli ühes oma vanematega osalenud 30 aastat tagasi Balti ketis. „Minu kätte anti suur sinimustvalge kandelipp. Aga selle auga kaasnes selja tagant kuuldud kahe inimese omavaheline vestlus. Arutati, et kui selle asjaga peaks midagi viltu minema, siis vaevalt tolle poisikesega midagi halba juhtub,” jagas Šorin emotsionaalselt eredalt meelde jäänud hetki kohalviibinutega.
Pärnumaa Rahvarinde eestvedajaist mäletas Helga Koger ärevaid hetki, hirmu tundest ta ei kõnelenud. Koger meenutas Balti keti ajal Rahvarinde vimplite ostmist. „Kolme rubla asemel anti kümme, kolmkümmend ja isegi viiskümmend rubla.”
Mart Kenk rõhutas vajadust Rahvarinde Pärnumaa ajaloost terviklik ülevaade koostada. Lausma-Saare toetas eaka mehe üleskutset ja lubas olla selles tegevuses Rahvarinde muuseumiga abiks, kuid leidis samas, et Pärnus ja maakonnas on kindlasti toimekaid ajaloohuvilisi, kes saaksid palju kohapeal ära teha.
Urmas Saard
Samal teemal:
Balti keti idee vormistamise paigas avati mälestustahvel
Pärnus tähistatakse Balti keti korraldamise otsuse 25. aastapäeva