Pärnu linnavalitsuses valmisid Kesklinna silla laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimistingimused, mis näevad ette silla kolmerealiseks ehitamise ning jalgratta- ja jalakäijate tee eraldamise.
Abilinnapea Siim Suursilla sõnul lähtuti projekteerimistingimuste koostamisel sellest, et uusi sillasambaid ei püstitata. „Neljarealine autotee koos tänapäevaste kergliiklusteedega eeldaks sillasammaste tugevdamist-laiendamist ehk tunduvalt kallimaid vesiehitustöid või kokkuhoidmist kergliiklusteede arvelt. Arvestame sellega, et kesklinna piirile on kavas ehitada uus autosild ja Kesklinna silla laiendamine ei asenda uut autosilda,“ selgitas Suursild.
Praegu on Kesklinna silla liikluskoormus suur ja sild üsna kehvas seisukorras. Koos projekteerimisega läbi viidavad uuringud peavad selgitama, kas ja kuidas on vaja tugevdada seniseid sillasambaid. Sammaste vahele on kavas paigaldada uued sillatalad ja nende peale uus, varasemast viis meetrit laiem sillaplaat.
Plaadi peale mahub kolm 3,25 meetri laiust sõidurada ja kergliiklusteed. Silla merepoolsele küljele on kavas ehitada üksteisest eraldatud 2,5 meetri laiune jalgratta- ja 1,5 meetri laiune jalgtee, vastaskülje jalakäijate tee laiuseks on planeeritud 2 meetrit.
Selleks, et kaitsta jalakäijaid ja jalgrattureid vihma ja tuule eest, on arutlusel olnud kergliiklusteede katuse ja külgede katmine klaasfassaadiga. Silla arhitektuurse väljanägemise (ka näiteks vaatekohtade asukohad ja dekoratiivvalgustuse) töötavad välja arhitektid.
Silla projekteerija tellib liikluse modelleerimise Jannseni ja Rääma tänava ristmikust kuni teatrini, et hinnata detailplaneeringus kavandatud kaherealise ringristmiku otstarbekust Kesklinna silla kesklinna poolses otsas. Koos tänavu laiendatava Jannseni ja Rääma tänava ristmikuga peaks silla ületamine muutuma sujuvamaks.
Silla kolmas autorida on mõeldud muutuvreana, mida mööda hommikul kesklinna ja õhtul kesklinnast välja sõita saaks. „1998. aastal kavandati Kesklinna silda neljarealisena, aga siis olid kergliiklusteed teistsugused. Polnud Jaansoni rada ja jõeäärset promenaadi, mis silla all jätkub, liikumisi planeeriti autokesksetena. Sisuliselt vahetame nüüd neljanda rea kergliiklusteede vastu ja tahame Raba-Pargi autosilla abil autoliiklust kesklinnas vähendada,“ rääkis Suursild.
Lisaks tavaliiklusele on kolmas sõidurida ülioluline ühistranspordi ja operatiivautode jaoks. Nappe liiklemisvõimalusi võib igaüks kogeda 2020. aasta suvest 2021. aasta suveni.
„Üks suvi tuleb silla remondiks ohverdada, praegu loodame seda teha 2020. aasta juunist 2021. aasta juunini. Planeeritud on, et korraga tehakse tööd poolel sillal ja teine pool jääb liikluseks avatuks, kuid kindlasti tuleb ette hetki, mil kogu sild on suletud, sest talasid on vaja tõsta. Täpsemalt saab rääkida siis, kui projekt on valmis. Ideaalis valmib projekt koos silla uuringutega selle aasta jõuludeks,“ kõneles Suursild.
Kesklinna silla laiendamise ja rekonstrueerimise hinnaks on arvestatud neli-viis miljonit eurot. Ühtlasi teeb linnavalitsus ettevalmistusi uue autosilla ehitamiseks Raba-Pargi tänavate joonele. Praegu koostatakse uue autosilla detailplaneeringut ja valmistatakse ette rahastamismudelit, mille järgi tuleks üle poole silla ehitamiseks vajalikust 20-25 miljonist riigi toetusena ja/või Euroopa Liidu toetusfondide meetmetest ning ülejäänu jaoks võtab linn laenu või müüb vara.
Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik