Pärnu Raeküla Vanakooli keskusel kestab juba palju aastaid väljakujunenud tava koguneda väikese hulgakesega jõululaupäeva keskpäeval väga erinevaid aegu näinud koolimaja saali.
[pullquote]Kui kõik saaksid oma tahtmist, siis jääksid tollele pildile ehk veel härg ja eesel[/pullquote]Kõigil aastatel – küll suuremas küll väiksemas koosseisus – on laulnud jõuluajale sobivaid laule Pärnu oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi juhatamisel ja klahvpilli saatel. Nii anti ka täna 15 kooriliikme osavõtul lühike jõulukontsert. Lisaks koorilauludele esinesid Ester Murrand ja Sirli Küber kahekesi lauluga „Üks laul”, mille autor on Piret Laikre. Kuulajaid oli tavapäraselt mõnevõrra rohkem kui esinejaid. Püha jõululaupäeva jumalateenistus ei sarnanenud harjumuspärasele kiriklikule teenistusele mõnes suuremas sakraalhoones või väiksemas palvemajas. Pigem meenutas hubast koosviibimist salongikontserdil.
Jõulujutluse pidas Pärnu Immaanueli koguduse karjane ja Raeküla linnaosa oma mees Joosep Tammo, keda paluti juba kolmandat aastat järjest sõnaga teenima.
„Jõulud on erilised pühad. Ühelgi muul ajal ei lähene ilmalik ja pühalik teineteisele nii tihedalt kui sellel ajal. On müüjate pühad, ostjate pühad, kinkide pühad, söömise pühad, kuuskede pühad,” märkis Tammo sissejuhatuseks. Me viibime nagu hiiglaslikus kaubamajas, kus on raske valida seda, mida me tegelikult vajame. Ja siis kuulsid kuulajad üsna tähenduslikku lugu väikesest poisist, kes viskas ühel kenal päeval suure paki nurka ja otsis soki seest igahommikust kommi.
Me teeme pidevalt oma valikuid – ühele meeldib üks, teisele teine. Kõik otsivad midagi hingele. Aga siis saabub postkasti vanaaegne postkaart, millel kujutatakse lauta tähistaeva all, ingleid, Joosepit ja Maarjat ning jõululast sõimes. „Lisaks vaatavad üle hälli serva veel ustavad tööloomad – härg ja eesel,” osundas pastor ja jätkas meeldimiste üle arutlemist. Mõnele ei meeldi inglid, teisele ei meeldi kaugelt Araabiast tulnud tähetargad, kolmandatele karjased, neljandatele Jeesuse vanemad, kes on juudid. Leidub neidki kellele ei meeldi väiksed lapsed, kes alalõpmata karjuvad. „Kui kõik saaksid oma tahtmist, siis jääksid tollele pildile ehk veel härg ja eesel,” arutles jutlustaja. See pildike tekitas kuulajates elevust ja kutsus esile üleüldise heatahtliku naeru.
Aga kust tulevad härg ja eesel? Nad jõudsid meieni 6.-9. sajandil levinud kristlikust legendist. Aastast 350 on säilinud Rooma lähedal üks barjeljeev, millel kujutatakse Jeesuslast sõimes koos härja ja eesliga, kes vaatavad üle sõime serva. Selle illustreeriva kujutise kõrvale tsiteeris Tammo prohvet Jesaja kriitiliselt öeldud sõnu: “Härg tunneb oma peremeest ja eesel oma Issanda sõime, aga Iisrael ei tunne, mu rahvas ei taha mõista.”
“Lihtsad inimesed kohtuvad lihtsate inimestega…
Täna koguneti Vanakooli keskusesse mõistmaks, millest need pühad tegelikult kõnelevad. Ingel lausus väljal karjatavatele karjastele: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale.” Iga lapse sünd muudab lähikonna inimesed uudishimulikeks. Nii juhtus ka tookord karjastega väljal, tähetarkadega kaugel Kaldeas. Me kohtume selles sündmuses vastsündinud Jeesuslapsega – tema vanemate Maarja ja Joosepiga ja Jumalaga.
„Me tähistame inimajaloo kõige tähtsamat sündmust alates inimese loomisest Jumala näo järele. Jumalanäolisus, mis meis on aastatuhandete vältel tuhmunud, ilmub meile taas Petlemma sõimes. Selle lapse naeratuses ja nutus avaneb meile taas kaotsiläinud Taevas! Tema õpetus, elu, surm ja ülestõusmine näitavad teed, mida käija! – See ongi kõige suurem kingitus,” selgitas pastor kristlike jõulude müsteeriumit.
Lihtsad inimesed kohtuvad lihtsate inimestega… See puudutab meidki. Paljud tunnevad jõulusõnumit lapsepõlvest alates. Me kuuleme seda ikka ja jälle uuesti. Kuid see, mida me vajame on karjaste lihtne usk.
[pullquote]Jutlustaja sõnul asetub tänane valik meie usu meelevalda[/pullquote]Jeesus, inimkonna uus algus, ei sünni hästisisustatud sünnitusmajas. Ta ei sünni mõnes palees, preestrite ega kirjatundjate peres. Ta sünnib lihtsa puusepa Joosepi ja tema noore naise juures Evangeelium räägib loomalaudast, mis jutustab kibedast vaesusest. Jumal ei kõnni vägevate ja rikaste teedel, ta kõnnib lihtsuse teed. „Jõulud näitavad meile, kes me inimestena Jumala palge ees oleme. Mitte meie saavutused pole Jumalale olulised. Me võime isegi Marsile lennata, kuid Jumala palge ees oleme me ikka vaesed ja sõltuvad. Me sõltume Tema armastusest. Me võime olla nagu karjased, kes Jumalat austavad selle eest, mida nad nägid ja kuulsid.”
Jeesus kõnnib rahu, õigluse ja halastuse teed. See, kes näeb temas päästjat, ei ole mahajäetud. Me oleme Jumala jaoks väärtuslikud ja olulised – sõltumata sellest, mida inimesed meist arvavad. Meile on ilmunud Jumala headus ja inimesearmastus. „Sõimes sündinud Jumal teab, mida me vajame, mis on meie tegelik igatsus. See täitub nende suhtes, kes ta vastu võtavad,” kinnitas jutlustaja ja tsiteeris Johannese evangeeliumit. „Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse…“
Jutlustaja sõnul asetub tänane valik meie usu meelevalda – kas lahkume jõuluaegselt jumalateenistuselt pettunud või õnnistatud inimestena. „Teile on täna sündinud Taaevti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.“
Urmas Saard
Samal teemal:
Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist
