Täna kogunes suurem rahvahulk lammutatava Sindi paisu juurde, kus avaneb aastakümneid kinni olnud kalade rändetee.
[pullquote]Riik ostis Sindi paisu Rajult selleks, et teha algust praktiliselt hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamisega[/pullquote]Kauaoodatud sündmuse tunnistajana viibis kohal keskkonnaminister Siim Kiisler ja Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Alar, kes võtsid paraja raskusega vasarad kätte ja lasid ennast eeskuju andvalt suure stendi ees pildistada. Stendil olev kiri soovitas teha endast sepahaamriga paisu taustal pilt ja lisada see Instagrammi või Facebooki. „Nii aitad kaasa teadlikkuse tõstmisele paisude kahjulikust mõjust elukeskkonnale ning panustad projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamise” tutvustamisse,” võis plakatilt lugeda. Pildistamise võimalust kasutasid mitmed teisedki kohalviibinud.
Keskkonnaminister kiitis algatusrühma “Sindi pais” eestvedajat Hans Solli, kelle kümne aasta pikkune tegevus on nüüd vilja kandmas. Kiisler meenutas, et Mati Raidma allkirjastas ministri ametis Sindi paisu riigile võõrandamise otsuse ja Marko Pomerantsi viseeringu järel algasid lammutust ettevalmistavad tööd.
Pärnu jõestiku kalastikust ja paisu avamise mõjust kõneles kalastikuekspert Meelis Tambets. Projektist ja ehitustegevusest andis ülevaate Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur.
Riik ostis Sindi paisu AS-ilt Raju 2015. a aprillis selleks, et teha algust praktiliselt hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamisega, millega Eesti lõhede arvukus kahekordistuks.
Sealt alates alustas Keskkonnaagentuur Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi võimendusel projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“ elluviimist.
1970. aastatel rajatud ja kalade rännet takistava 4,3 meetri kõrguse betoonist paisu lammutamisega alustati tänavu septembris.
Lammutustöid ning hiljem kärestiku rajamist viivad Keskkonnaagentuuri tellimusel läbi konsortsium GRK Infra AS ning Graniittirakennus Kallio Oy.
Teadlaste hinnangul on Pärnu jõe lõhe taastootmispotentsiaal ligi 45 000 kuni 58 000 lõhe noorkala aastas
Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis, kuid tegelikult on seni olnud kaladel võimalik kasutada vaid üht protsenti kogu jões leiduvatest elupaikadest.
Paisu avamisel avaneb kaladele praeguse 14 kilomeetri asemel ligi 100 kilomeetri pikkune jõelõik, lisaks kõik Pärnu jõe lisajõed, kuni neil asuvate rändetõketeni, mis osaliselt leiavad Sindi paisuga sama projekti raames lahenduse.
[pullquote]Pärnu jõestik on aga võimeline tootma pea sama palju lõhekala kui ülejäänud Eesti lõhejõed kokku[/pullquote]Teadlaste hinnangul on Pärnu jõe lõhe taastootmispotentsiaal ligi 45 000 kuni 58 000 lõhe noorkala aastas, kuid praegu jõuab enamikel aastatel jõest merre tagasi vähem kui 100 kala. Pärnu jõestik on aga võimeline tootma pea sama palju lõhekala kui ülejäänud Eesti lõhejõed kokku.
Lisaks lõhele parandab paisu avamine ka selliste looduskaitseliste liikide nagu jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ning hariliku võldase, aga ka tööstuslikult oluliste meritindi, meriforelli, vimma ja siia elupaiku.
Tööde ajagraafik näeb ette sügisel alustatud paisu lammutamist etapiviisiliselt. Vee erikasutusluba reguleerib täpselt, kui palju ööpäevas veetaset alandada võib. Piirang väldib olukorda, kus suured vooluhulgad kannavad allavoolu paisu taha kogunenud setted. Töid jões teostatakse nii kaua, kuni ilmastik võimaldab. „Selge on see, et inimeste elusid, ehitaja tehnikat ega keskkonda me ohtu ei sea ning teatud vooluhulkade juures tuleb tööd peatada. Seda jälgib pidevalt kohapeal viibiv järelevalveinsener, kuid keegi meist ei oska täpselt öelda, millal saabub päev, millal tööd jões seisma tuleb panna,“ selgitas Tammur. „Tööde ajagraafik ei näe praegu ette, et talveperioodiks ehitamine täiesti peatatakse – tehakse töölõike, mida vooluhulgad jões ei mõjuta,“ lisas Tammur.
Tööde ajagraafikut kuskile üles ei panda. „Ei taha, et talletatakse mällu mingid kuupäevad, millest kinnihoidmine ei olegi omaette eesmärk, vaid oluline on kokkulepitud ajaks tulemuseni jõuda,“ sõnas Tammur.
Tööd paisul kestavad kolm aastat ja lõppevad 2021. aasta teises pooles.
Sindi paisule kulub kümme miljonit eurot, millest 85 protsenti rahastab Euroopa Liit.
Urmas Saard
