Eile kohtusid pärnakatega peaminister Jüri Ratas ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Juba pool tundi enne kohtumise algusaega olid Pärnu endise maavalitsuse hoone saali kohad hõivatud ja viiendalt korruselt tassiti toole juurde.
[pullquote]Praegu naerdakse selle üle. Ma arvan, et juba mõne aasta pärast see projekt, investeering, annab Pärnule väga tugeva ühenduse[/pullquote]Vähem kui pool kohtumise ajast kulus valitsuse tööst ülevaate tegemisele. Suurema osa ajast pühendasid Ratas ja Simson küsimustele vastamisele, hiljem vahetuks vestluseks üksikute inimestega, aga liituti ka paari-kolmekesi jutlevate seltskondadega.
„Et oleme jõudnud 100-aastasesse Eesti riiki ja räägime ikka veel eesti keelt, see on midagi erakordset. Aga mis on Eesti järgmise saja aasta narrativ, kuhu me peame jõudma,” arutles Ratas ja vastas arutlevale küsimusele, et narratiiviks saab olla eesti rahva arvu kasvule pööramine. „See on minu meelest riigi olulisemaid tugitalasid, et me ei oleks väheneva rahvaarvuga riik,” selgitas peaminister, kelle sõnul on viimastel aastatel tuhandete inimeste kodumaale tagasipöördumine oluline signaal, kuigi iive jääb veel negatiivseks.
Pensioni tõus peab olema peaministri nägemuses 2020. a 20. aprilliks 100 eurot. „Ei saa olla nii, et 17 päeva jõuab pensionär hooldekodu teenuse eest maksta, aga 13 päeva raha jääb võlgu või peab otsima lastelt toetust või helistama abilinnapeale Šorinile, et küsida Pärnu linnalt abi,” polnud Ratas praeguse olukorraga rahul.
Mõni aeg tagasi räägiti 43 minutist, nüüd juba 38 minutist
Esimene pika selgitusega küsimus esitati venekeelselt ja sooviga kuulda vastust ka samas keeles. Venelanna muretses Pärnuga raudteeühenduse katkemise pärast. Simson otsustas siiski jätkata vastuse andmist riigi keeles. Simsoni sõnul on põhjus lihtne. Erastamise tõttu ei ole suletav raudtee riigiraudtee osa. Raudtee seisukord on nõudnud reisirongi liikumise kiiruse alandamist 40 kilomeetrile tunnis. Praegu sõidab ühes rongis 40 inimest ja kiiruse alandamisel väheneks sõitjate hulk veelgi. „Me soovisime investeerida eraraudteesse, aga selle võrra jäänuks midagi muud tegemata. Pärnumaa omavalitsuste ühiskirjaga kirjutati valitsusele, et seda rahastust ei peeta mõistlikuks, kuna nagunii tuleb Rail Baltic.” Alates 1. detsembrist hakkab Lelle ja Pärnu vahet rongi asemel sõitma kolm korda päevas samal marsruudil liinibuss. „Aastal 2026 on Pärnuga jälle kiire rongiühendus taastatud ja senise 40 reisija asemel sõidab kümme korda rohkem inimesi,” lubas Simson.
Ratas lisas juurde, et Simson on isiklikult töötanud selle nimel, et kaheksa aasta pärast läbib kiirrong Tallinna Ülemiste jaama ja Pärnu Papiniidu vahelise tee alla 40 minuti. „Mõni aeg tagasi räägiti 43 minutist, nüüd juba 38 minutist,” ütles peaminister.
„Ka Pärnu lennujaama potensiaal tuleb ära kasutada. Praegu naerdakse selle üle. Ma arvan, et juba mõne aasta pärast see projekt, investeering, annab Pärnule väga tugeva ühenduse – spaade, golfi väljakute, Lottemaaga,” rääkis Ratas.
„Minu töökohustused viisid mind Aafrikasse. Olles Malis, mille pindala on Prantsusmaa ja Hispaania pindala kokku, mille rahvaarv on 19 miljonit ja 2035. aastaks prognoositakse 36 miljonit elanikku ja võrreldes riigi elatustaset maailma 188 riigiga, siis see riik asub kusagil 182. kohal. Seal on palju terroriste, aga ka 56 Eesti kaitseväelast, kes aitavad riiki stabiliseerida. Samas tahan öelda kui õnnelik ja tänulik olen oma emale, isale ja esivanematele, et mul on olnud võimalik Eestis sündida,” lõpetas peaminister ühega viimastest mõtetest kohtumise pärnakatega.
Urmas Saard
